10/2016
Hannes Keernik, Tartu Salemi baptistikogudus

Järgnev lugu kõlab nagu tähendamissõna, mida oleks võinud rääkida Jeesus. Aga tegelikult on see Vana Testamendi mõistukõne, mille rääkis prohvet Naatan kuningas Taavetile.
„Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisike utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud.” Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: „Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps! Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!” Aga Naatan ütles Taavetile: „See mees oled sina!”” (2Sm 12:1–7).

Üleastumiste keerises

Taavet oli kuningas. Ta oli õiglane mees „Jumala südame järgi” (1Sm 13:14). Teda saatis edu sõjas ja ta oli populaarne rahva silmis. Aga nüüd oli see „mees-Jumala-südame-järgi“ teinud midagi sellist, mis Jumala südame järgi ei olnud. Taaveti pikenev eksimuste jada viis selleni, et Jumal saatis prohvet Naatani teda manitsema.

09/2016

Gunnar Kotieseni, EKB Liidu asepresidendi jutlus suvefestivali avateenistusel Viimsis
Tervikjutlust on võimalik järelkuulata www.ekklesia.ee

Õhtu, mil Jeesus koos oma jüngritega oli tõsise valiku ees (Lk 9:10–17), võib olla võrreldav Eesti hubase suvepäeva lõpuga. Hommik oli jäänud juba väga kaugele ja kordaminekuterohkeid sündmusi oli möödunud tundides hulganisti. Nüüd tuli teha kiired otsused, kuidas rahulikult õhtust öösse astuda. Ja seda viisil, et siis veel hetkeks suverammestuse meeldivat vaikust nautida.

Kas mul on tegelikult veel midagi jagamistagavaras?

Õnnistatud ajad

Et tolle õhtu sündmusi õigesti mõista, on kasulik vaadata hetkeks tagasi, millist teekonda jüngrid olid selleks ajaks koos oma Issandaga käinud. Poolteist edukat aastat olid möödunud kiiresti. Tähendusrikast rahva teenimist oli olnud palju ja nii suuri imesid ning elude muutusi ei olnud siiani näinud ilmselt keegi kaheteistkümne noore mehe sõpruskonnast. Kellele meist ei meeldiks olla osa millestki, mis kasvab, on inimesi puudutav ja muutev? Need on ajad, kui jõuad õhtul koju võib-olla väsinuna, kuid õnnelikuna, sest päeval tehtu on olnud loova ja muutusi toova mõjuga.

07-08.2016

Erki Tamm, EKB Liidu president suvefestivali jumalateenistusel Viimsis

„Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust” (5Ms 8:3).
Kuidas see meie tänase teemaga – Püha Vaimu vägi minus – seotud on? On inimesi, kes püüavad elada väga etteaimatavat elu. Nagu lapsed vahel paluvad: „Jumal, ma tänan sind, et täna ei juhtunud midagi!” Kui igav päev! Leivast elamine on siin pildiks etteaimatavast, planeeritud elust. Elust, millest unistas pastor Arpad Arder enne teist maailmasõda, kui ta oli noor koolilõpetaja. Suurepärases raamatus „Kus on Arpadi kuningas?” kirjeldatakse, kuidas ta oma elu kümnenditeks jagas ja planeeris, mida ta järgmisena pidi tegema ja mis siis sellele pidi järgnema jne. Kuniks algas kõik plaanid segipaisanud maailmasõda.

Eestlastena me veel teame, mida tähendab vilja külvamine ja lõikamine. Kui ilm on enam-vähem, siis toimib asi alati. Meile meeldib etteaimatavus. Eesti poliitikud on unistanud igavast Põhjamaast. Kuid needsamad poliitikud kordavad täna: „Maailm on muutunud! Maailm on muutunud!”

Me oleme õppinud säilitama, aga mitte pidama vaimulikku sõjapidamist.

06/2016
Pastor Raivo Kaustel, Saue Kristlik Vabakogudus

„Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ (Mt 6:11). Leib on väga vajalik igale inimesele, ta kuulub meie toidulauale. Selle tarvis teeme tööd ja kes on maal elanud, see teab, millise hinnaga leiba saadakse ja mida on selleks vaja teha, et leiba jätkuks endale ja võiks ka teistele jagada. Leiva väärtust oskame hinnata alles siis, kui meil seda ei ole. Árpád Arder kirjutab oma mälestustes vanglast, et ühelt kaasvangilt võeti märkamatult ära tema leivapaluke, mida antakse vangile ju nii vähe, ja milline südamevalu tal seejärel oli. Aga kui Árpád sai vanglas imekombel Piibli, siis see oli talle kui igapäevane leib.

Piibel oli talle kui igapäevane leib.

Kõik tuleb Jumalalt

Loetud tekst kuulub Jeesuse õpetatud palvesse, mida me kõige rohkem kasutame. Sellest näeme, et Jeesus suunab palvemõtted eelkõige kõikvõimsa Looja peale ehk siis oma Isale Jumalale. See tähendab, et inimene teaks, kes on temast kõrgemal – Kõikväeline (Ps 91; Ilm 1:8).
Mõtleme sellele. Kas arvestame sellega, et kõik, mis meil on, tuleb tegelikult Jumala käest? Ka see seeme, millest võrsub vili ja millest inimene valmistab leiva. See algaine on Jumala suur and. Tema on loonud seemne, mille koostis on just selline, et kui see satub sobivasse keskkonda ehk siis mulda, hakkab see kasvama.

05/2016
Tarmo Kähr, Kärdla baptistikoguduse pastor

„Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik. Sest selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud. Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed“ (Rm 12:1–5).

Kristus tuli, et anda ennast surma meie eest. Kui meie ennast Kristusele ohvriks toome, siis tema teeb meid tõeliselt elavaks. Tõeline elu on juba siin maa peal elu koos Jumalaga, temaga osaduses. Kuid Kristuse ohver kingib meile rohkem kui vaid siin maa peal osaduse Jumalaga. See ohver annab meile igavese elu kord taevas Isa juures. Täna aga peatume elul siin maa peal.

Tolles laagris jätsime meelde, et ainult surnud kalad ujuvad pärivoolu.