Läkitatud lahti laskma tulevikku
August 2022
Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022
Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).
Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste koguduse liige. Pärast oma esimese naise surma 1953. aastal kaotas ta ka oma poja. Juba kümmekond aastat varem oli ta kaotanud noorema poja, kes suri ta käte vahel. Minu isa Aare põgenes aga kodunt peale oma isa uuesti abiellumist ega tulnud tagasi 12 aastat. Ta oli ära joostes 14-aastane. Ma ei kujuta ette, mida vanaisa tundis neil aastatel, kui pojaga oli side kaotatud. Kui ta kandis vanglakaristust, tegi raske mootorrattaavarii, elas ohjeldamatut elu. Vanaisa neist aegadest ei rääkinud ja ma ei osanud siis ka küsida. Isa on aga rääkinud ja kirjutanud, mida tema tundis. Ta oli kaotanud elu mõtte ja sihi. Arusaamise, kes ja milleks ta on. 1965. aasta sügisel tulid isale Suisleppa külalised ‒ tema 26. sünnipäeval. Tema poolõde koos usklike noortega Olevistest. Kahe autoga. Isa on rääkinud, et tol päeval oli ta pea nii haige, et ei saanud voodist üles. Miks olid nad aga nüüd tema juures? Miks kutsusid nad teda järgmisel päeval endiga Tõrva palvemajja, kus ta oma vanaemaga lapsepõlves käinud oli? Miks otsis poolõde oma venda? Sest isa oli palunud tal oma poeg üles otsida.
Ma mõistsin, et see tegevus on võrreldav surnud hobusele steroidide manustamisega.