06/2018
Kaarel Väljamäe, Tallinna Kristlik Mosaiik Kogudus

See küsimus saatis mind lapsepõlvest saadik

Pealkirjas esitatud küsimus kõlas sageli mu lapsepõlves, kui meile helistati või koputati uksele ja päriti aru. Küsijad olid inimesed, kellel oli televiisor rikkis. Minu isa oskas neid hästi parandada. Mäletan, et ta oli sageli õhtuti oma toas ja toimetas jootekolvi, juhtmete ja mikroskeemidega. See tegevus tekitas oma erilise lõhna ja see lõhn tähendas, et isa on kodus.
Minu jaoks muutusid natuke suuremaks saades nii riigikord, televiisorid kui lõhnad. Ühel hetkel isa enam telereid ei parandanud, aga see küsimus – kas isa on kodus? – jäi ilmselt alles. Kuigi see on tagantjärele tarkus, mida ma tollal ei teadvustanud. Küsimus sai nimelt uue vormi ja mitmeid valusaid vastuseid isa eemalviibimise kohta.
Ei, isa ei jätnud meid maha. Tal oli lihtsalt väga palju tegemist. Aeg oli selline. Ma ei ole selles mõttes sugugi ainulaadne, minuvanuste lapsepõlv möödus üsna omapäi olles. Ja ilmselt ei ole ma ainuke, kes hiljem avastas, et isade eemaolek puudutab ja mõjutab elus kõike, ka suhet Jumalaga.

Jeesus ei jäänud kinni küsimustesse, vaid näitas lahendusi.

05/2018
Tarmo Lige, Tallinna Kalju koguduse vanempastor

„Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida“ (Ap 2:1–4).

Ilmselt igatseb uue nelipüha soovija uut värskendust ja Jumala uut puudutust. See on aga Jumalale igati meelepärane palve ja selle kohta on kindel tõotus.

Seda nelipüha sündmust on võimalik lugeda juba umbes 3000-s keeles (6877 keelest). Just nii paljudesse keeltesse on Piibel varsti tõlgitud. Lisaks Piibli osade tõlked. Kahekordsel tähtpäeval – nelipühal ja ristikoguduse sünnipäeval – on põhjust olla tänulik: eesti keel kuulub Piibli keelte hulka!

04/2018
Gunnar Kotiesen, EKB Liidu asepresident

Kohtumised on erilised, eriti siis, kui saame kokku üle mitme kuu või lausa üks kord aastas – nii nagu meie oma vaimuliku perekonna aastakonverentsil. Siin võime kuulda üksteise lugusid Jumala imedest ja armu rohkusest. Ometi võib vahel juhtuda ka nii, et kõige selle keskel jääb meil märkamata Jumala enda kõnetus ja kuuleme vaid kõnesid Jumalast.

„Helgest homsest” unistamisest ei tohi saada kergekäelist põgenemiskeskkonda.

Loodan, et eeloleva jutluse keskelt võid leida nii seda, mis räägib suurest ja elavast Jumalast, kui ka seda, et tema ise puudutab sind oma mõõtmatu armastusega ning tema sõna annab sulle jõu ja lootuse eelseisvateks aegadeks.

03/2018
Billy Graham, Ameerika Pastor

Tahaksin täna teile rääkida Piibli kõige tuntumast salmist. See on: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16). See on evangeeliumi tuum – kõik päästmiseks vajaliku leiame sellest salmist.

Jumal teab sinust kõik. Ta teab kõik sinu patud, aga armastab sind ikkagi.

Paljud küsivad minult: Kui Jumal meid nii armastab, miks on siis nii palju kannatusi? Miks on siin haigused, sõjad, vaesus, vihkamine, üksindus, tüdimus, tühjustunne, tööpuudus, vägivald? Miks Jumal seda kõike ei lõpeta? Mõned teist mõtlevad: Ma ei suuda enam taluda, surve on liiga suur. Ehk küsid: Miks on Jumal meid hüljanud? Jumal ei ole meid hüljanud, vaid meie teda. Võib-olla küsid: Kas Jumal on üldse olemas? Jah, ta on olemas! Ma ei saa sind viia laborisse ja tõestada ta olemasolu – Jumal eksisteerib meie ümbruses, kui ainult seda märkaksime! Kuidas Jumal välja näeb? Mida ütleb temast Piibel?

02/2018
Jonatan Lige, Tallinna Kogukonnad

Jeesus ei surnud selleks, et meil kellelgi võiks koguduses karjäär olla. Kui kogudus ei kasva ega paljune, siis on midagi väga valesti. Kuidas ma õpetan oma lapsele, et Spiderman ja Jeesus ei ole samaväärsed kangelased?

Kogesime, et tahame elada Jeesuse-kesksete kogukondadena üheskoos missioonil olles.

Ma kasvasin üles Oleviste ja Valkla baptistikoguduste pingiridade vahel. Enamuse oma vabast ajast veetsin just maapalvela rohelusse uppuvas õunaaias. Ega ma päris täpselt aru saanudki, milline õnnistus on üles kasvada kristlikus perekonnas, kus mõlemad vanaisad on pastorid. Kuna mu isa juhtis suuri ehitusprojekte ja pidas ka jutlustajaametit, unistasin minagi, et ühel päeval remondin Valkla palvela, kolin sinna pastoraati ja hakkan pastoriametit pidama. Endalegi märkamatult olen sama rada käima hakanud – ehitan maju ja kogudust.