12/2016
Veljo Kaptein, Oleviste koguduse pastor

Armas Teekäija lugeja! Tahan jagada sinuga evangeeliumi, rõõmusõnumit Jeesusest, kes tuli minu ellu ja muutis mind. Ta on kõige parem sõber, kellest ma mõtlen ja kellega kohtumist igatsen. Ma armastan Jeesust. Jeesus on tundnud ka minu pärast valu ja minu pattude pärast kannatanud. Ta on kõige erilisem isik, keda mul on au tunda. Tean, et tema tunneb ka mind. See teeb mind väga rõõmsaks ja annab mulle jõudu elada selles maailmas. Järgnevalt jagan sinuga Jumala imelist plaani, mis on tema südames meie jaoks Jeesuse läbi.

Jeesus tuleb nende juurde, kellele majas kohta ei leidu.

„Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks“ (Jh 1:11–12).
Piiblit lugevale inimesele võib esialgu tunduda, nagu puuduks Johannese evangeeliumis Jeesuse sündimise jutustus. Tõesti, sellisel kujul Jeesuse sünnilugu, nagu me näeme Matteuse ja Luuka puhul, me siit ei leia. Ometi tabab Johannes Messia maailma tuleku ja tema sündimise peamist mõtet ja eesmärki otse kümnesse: „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel“ (Jh 1:14). See avab meile Jeesuse südame. Johannese evangeelium on Isa südame evangeelium. Rohkem kui üheski teises evangeeliumis räägib Jeesus siin oma erilisest, lähedasest ja armastavast suhtest taevase Isaga. See on väe, armastuse ja usu evangeelium.

11/2016
Peep Saar, Tartu Risttee koguduse pastor

Elu tormab meist mööda ja aeg-ajalt avastame üllatusega, et käes on uus nädal, kuu või aasta. Head kavatsused, plaanid ja unistused jäävad tihti täitmata – tahtsin küll ju seda teha, sinna minna, selliseks saada, kuid aeg on kuidagi märkamatult käest libisenud. Kuidas oleks võimalik maksimeerida aja kasutamist ja selles toimuvaid muudatusi? Teha rohkem, saavutada enam, olla suuremaks õnnistuseks? Küll on hea teada, et väike muutus võib tuua kaasa suure läbimurde!

Väike muutus võib tuua kaasa suure läbimurde.

Pudelikaelad meie elus

Kui sa oleksid mingi pudel, siis milline? Mahla-, õlle-, piima-, siirupi-, hapukurgi-, limonaadipudel? Pudeleid on väga erinevat sorti ja tüüpi. Kõik nad on mõeldud mingi vedeliku hoidmiseks. Ja kõigil pudelitel on üks ühine tunnus – neil on kael. Vedeliku väljavoolamise hulga ja kiiruse määrab pudelikaela läbimõõt.
Pudelikael on insenerimaailmas mõiste, kus üksainus element või ressurss paneb piirangu kogu süsteemi mahutavusele või toimimisele maksimaalse lae. Isegi kui pudeli mahtuvus ja välimus võimaldaks rohkemat ja enamat, siis pudelikael paneb paika ülemise piiri. Sa võid teha väljaspool pudelikaela suuri muutusi, kuid nende loodud läbimurded on väikesed või olematud.
Näiteid pudelikaelast on meie ümber palju: suletud teelõik suurlinna liikluses, bürokraatlik süsteem, pastorikeskne kogudus. Huvitaval kombel on ka meie elus palju probleeme, kuid üks või kaks pudelikaela. Pudelikaela eemaldamine toob kaasa ebaproportsionaalselt suure muutuse, võrreldes antud panusega. Väike muutus toob suure läbimurde.

10/2016
Hannes Keernik, Tartu Salemi baptistikogudus

Järgnev lugu kõlab nagu tähendamissõna, mida oleks võinud rääkida Jeesus. Aga tegelikult on see Vana Testamendi mõistukõne, mille rääkis prohvet Naatan kuningas Taavetile.
„Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisike utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud.” Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: „Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps! Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!” Aga Naatan ütles Taavetile: „See mees oled sina!”” (2Sm 12:1–7).

Üleastumiste keerises

Taavet oli kuningas. Ta oli õiglane mees „Jumala südame järgi” (1Sm 13:14). Teda saatis edu sõjas ja ta oli populaarne rahva silmis. Aga nüüd oli see „mees-Jumala-südame-järgi“ teinud midagi sellist, mis Jumala südame järgi ei olnud. Taaveti pikenev eksimuste jada viis selleni, et Jumal saatis prohvet Naatani teda manitsema.

09/2016

Gunnar Kotieseni, EKB Liidu asepresidendi jutlus suvefestivali avateenistusel Viimsis
Tervikjutlust on võimalik järelkuulata www.ekklesia.ee

Õhtu, mil Jeesus koos oma jüngritega oli tõsise valiku ees (Lk 9:10–17), võib olla võrreldav Eesti hubase suvepäeva lõpuga. Hommik oli jäänud juba väga kaugele ja kordaminekuterohkeid sündmusi oli möödunud tundides hulganisti. Nüüd tuli teha kiired otsused, kuidas rahulikult õhtust öösse astuda. Ja seda viisil, et siis veel hetkeks suverammestuse meeldivat vaikust nautida.

Kas mul on tegelikult veel midagi jagamistagavaras?

Õnnistatud ajad

Et tolle õhtu sündmusi õigesti mõista, on kasulik vaadata hetkeks tagasi, millist teekonda jüngrid olid selleks ajaks koos oma Issandaga käinud. Poolteist edukat aastat olid möödunud kiiresti. Tähendusrikast rahva teenimist oli olnud palju ja nii suuri imesid ning elude muutusi ei olnud siiani näinud ilmselt keegi kaheteistkümne noore mehe sõpruskonnast. Kellele meist ei meeldiks olla osa millestki, mis kasvab, on inimesi puudutav ja muutev? Need on ajad, kui jõuad õhtul koju võib-olla väsinuna, kuid õnnelikuna, sest päeval tehtu on olnud loova ja muutusi toova mõjuga.

07-08.2016

Erki Tamm, EKB Liidu president suvefestivali jumalateenistusel Viimsis

„Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust” (5Ms 8:3).
Kuidas see meie tänase teemaga – Püha Vaimu vägi minus – seotud on? On inimesi, kes püüavad elada väga etteaimatavat elu. Nagu lapsed vahel paluvad: „Jumal, ma tänan sind, et täna ei juhtunud midagi!” Kui igav päev! Leivast elamine on siin pildiks etteaimatavast, planeeritud elust. Elust, millest unistas pastor Arpad Arder enne teist maailmasõda, kui ta oli noor koolilõpetaja. Suurepärases raamatus „Kus on Arpadi kuningas?” kirjeldatakse, kuidas ta oma elu kümnenditeks jagas ja planeeris, mida ta järgmisena pidi tegema ja mis siis sellele pidi järgnema jne. Kuniks algas kõik plaanid segipaisanud maailmasõda.

Eestlastena me veel teame, mida tähendab vilja külvamine ja lõikamine. Kui ilm on enam-vähem, siis toimib asi alati. Meile meeldib etteaimatavus. Eesti poliitikud on unistanud igavast Põhjamaast. Kuid needsamad poliitikud kordavad täna: „Maailm on muutunud! Maailm on muutunud!”

Me oleme õppinud säilitama, aga mitte pidama vaimulikku sõjapidamist.