03/2014

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel Sisekaitseakadeemias tunnustati parimaid õppureid ja töötajaid. Sisejulgeolekuamet andis kõigi erialade parimatele eristipendiumid. Kaalukaim nendest on Siseministeeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

Tänavu pälvis selle politsei- ja piirivalvekolledži kadett Kerly Simulman. Akadeemiasse asus Simulman õppima 2011. aastal kriminaalpolitsei süvaõppesuunaga õppekavale. Õppejõud ja kadetid iseloomustavad teda kui ausat ja õiglast inimest, kes hindab kõrgelt meeskonnatööd ning seetõttu on ka politseitöö talle südamelähedane. Oma erialavalikut põhjendab Simulman sooviga anda oma panus Eesti riigi ja rahva turvalisse tulevikku. Simulmani kaalutud keskmine hinne on 4,94. Simulman on lõpetanud ka Kõrgema Usuteadliku Seminari usuteaduse eriala cum laude.

„See, et meie õppurid tahavad õppida ja teha tööd hinge ja südamega, on kindel märk Eesti rahva turvalisuse tagamisest," ütles Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

02/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Uuringu järgi, mille viisid möödunud aastal läbi Inimõiguste Instituut koostöös Turu-uuringute Aktsiaseltsiga, leiab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Sellele vastu oli 25% elanikest. Kuna sarnaseid tulemusi on andnud ka varasemad uuringud, tekib küsimus, miks Eesti elanike tahe kooliharidust nii aeglaselt mõjutab?!
Antud uuringu laiemaks eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas inimesed usuvabadust mõistavad. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Uuriti Eesti Vabariigi tuhandet alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on 91% inimeste hinnangul tagatud kõigile elanikele usuvabadus.

Küsimusele, kas inimeste hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus, vastas jaatavalt 91%. Skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt vastas 7%. Need, kes suhtuvad religiooni negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt – 17%. Maausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud.
Sagedamini just noored on pidanud tundma hirmu teiste ees oma usuliste tõekspidamiste pärast. Üldiselt peab aga ütlema, et Eesti ühiskond on tolerantne. Usulisi veendumusi on pidanud enda sõnul varjama 4% elanikest.

10/2013
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Ülevaade Maailma Baptistiliidu (BWA) peasekretär Neville Callam'i kohtumistest Eesti Vabariigis viibimise ajal, 11.-13. oktoober.

10/2013
Raadiosaatest Ühiskonnapeegel lühendas Margus Einlo

Baptistikoguduse liige hr Jaan Valk, tahaks rääkida teemal, millele inimene sageli ei mõtle, vähemalt rahuajal mitte. Räägime sõjast. Sinu missioonid, auaste ja kui on, siis medalid?
Mina olen vanemseersant, mul on ligi kaksteist aastat kaitseväe kogemust, enamus sellest ajast elukutseliste väeosas Scoutspataljon. Olen käinud rahuvalve missioonidel Kosovos, Iraagis ja Afganistanis.

Sa ütlesid Afganistan. Lugesin kunagi ajalehest ühe Briti sõduri mälestusi sealt. Ta ütles, et võrreldes Afganistaniga on Iraagi missioon lihtsalt jalutuskäik pargis.
See on vaatenurga küsimus. Minu teenistuse intensiivsus oli Iraagis kordades suurem kui Afganistanis. Küll aga kaotused olid seal suuremad. Seal oli vastane tunduvalt kaevamishimulisem, meeletult oli maasse kaevatud igasuguseid lõhkekehi.

06/2013
Vilver Oras, algatusmeeskonna liige

Üha enam küsivad kogudused, kuidas muuta oma tegevus relevantseks ja ühiskonnas aktiivselt kaasarääkivaks? Kuidas saab kogudus olla selline, kelle kohaolekut kogukond selgelt tajub ja tunnustab? Jeesuse eeskuju näitab meile, et ei piisa rõõmusõnumi jagamisest vaid sõnades. Ajal, kui inimesed üha teravamalt tunnetavad armastuse defitsiiti, on oluline armastust välja näidata. Nii nagu Jaakobus Kristuse järgijaid üles kutsub – tegudes. Ainus armastus, mis tekib eraldatuses, on enesearmastus. Seepärast peaksid kogudused enam panustama sellesse, mis loob suhteid. Üksikuid inimesi on meie ümber rohkelt. Seepärast peaksid Jeesuse järgijad, kelle olemuses on olla suhtes, olema eeskujuks. Seda on paljud kogudused mõistnud ja löövad aktiivselt oma kogukonna elus kaasa ning otsivad evangeeliumi jagamiseks praktilisi võimalusi.

Mõlemas linnas on need ettevõtmised kasvanud mitmepäevasteks, sealseid elanike ja organisatsioone ühendavateks festivalideks.