Jaanuar 2022 
Indrek-Eliel Tambek, Märjamaa vabakogudus

Kallis teekaaslane, alles alanud talv on jõudmas oma suurimasse sügavusse. Loodus tardub, uinub. Kuid meile, eestlastele, on omane üks elev tunne, mis kasvab kevade lähenedes, kui puudel pakatavad esimesed pungad ja lehedki. Peagi on kogu loodus roheline ja õitemeres. Juba kõik see tundub nii ilus. Siiski on mul eelkõige lapse- ja nooruspõlvest jäänud veel meeldivam mälestus – suve lõpus sai noppida puudelt esimesi vilju. Külmal talvel alanud ootuse suurim kulminatsioon. Tänu oma ema erilisele armastusele aiatöö vastu võisin nautida väga erinevaid maitsed. Sügiseti sai nälg sageli kustutatud üksnes õunte, ploomide ja teiste aiaviljade arvelt.
Mille järele tunned sina nälga uue aasta hakul? Milliseid vilju tahaksid varuda ja nautida enne aastaringi täitumist? Mis on sinu elule ainuomased annid, mille viljakas kasutamine kustutab ka teiste nälga ja õnnistab neid, kes on meie ümber?

Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks (Jh 15:8).

Jeesus ja viigipuu
Evangelist Markus kirjutab: Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg. Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!” Ja ta jüngrid kuulsid seda. /…/ Ja varahommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juurteni ära kuivanud olevat. Ja Peetrus, kes mäletas, ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!” Ja Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: „Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!” (Mk 11:12–14, 20–23).
Viigipuu oli juba Vana Testamendi prohvetite Jeremija, Hoosea ja Joeli sõnumites sümboliseerinud Iisraeli. Siit edasi – viigipuu needmine Jeesuse poolt tähistas Jumala kohtumõistmist viljatu juudi rahva üle. Viigipuu viljad peaksid hakkama esile tulema peaaegu samal ajal või veidi hiljem kui selle lehed – seega, kui Jeesus ei leidnud muud kui lehti (Mt 21:19), oli selge, et see küll pealtnäha elujõus puu ei täida oma tähtsaimat eesmärki – vilja kanda.

Detsember 2021 
Teet Uuemõis, Oleviste koguduse pastor

Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale“ (Lk 2:10).
Kui Jeesuslapse sünd ja inglite kuulutus leiaks aset tänapäev, siis millises keskkonnas see võiks toimuda. Kas kusagil kaugsõidu autojuhtide kogunemiskohas Ida-Euroopas või hoopistükkis Valgevene-Leedu piiril end lõkke valgel soojendavate majanduspõgenike hulgas. Aga miks mitte Paides kusagil õpetajate seminaris.
Jeesuse sünni kuulutus oli oodatud ja samas ka ootamatu. Ometigi ei ilmunud inglid kuningatele ja valitsejatele, vaid lihtsatele karjastele. Issand tahab ju kohata neid, kes kogevad hüljatust ja ülekohut, sest õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga (Mt 5:6).
2000 aastaga pole ühiskond oluliselt muutunud. Ikka oodatakse „tugevat kätt“, kes õelatele koha kätte näitaks ja oleks kõigile inimestele õiglane juht; kes suudaks vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja tuua ikestatud rahvastele vabaduse. Me oleme umbusklikud jumalatute valitsejate ja umbisikulise keskvõimu suhtes, mis hülgab rahvuse iseseisvuse põhimõtted, tasalülitades sallivuse egiidi all perekonna, usu ja rahvuskultuuri traditsioonid.

Jumal sünnib inimeseks ning loob silla taeva ja maa vahele.

Iisrael ootas oma Messiat
Rooma riigi alamatena pidid juudid kogema samuti nii rahvuslikku kui religiooni allasurumist. Seda enam oli põhjust oodata Rahuvürsti sündi, kes oleks õiglane valitseja ja tooks kaasa rahvusliku taasärkamise, sõltumatuse ja Taaveti-aegse suurriigi hiilguse taastamise. Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus (Js 9:1).
Inglite ilmumine öösel sümboliseerib seda, et vaatamata nii tegelikule kui vaimsele pimedusele, suudab Jumal alati pimeduse pealetungi peatada. Just siis, kui tundub, et viimane lootus on kustunud, sekkub Jumal kõikevõitva armastusega. Just armastus on see, mis hävitab kurja nooled. Jumala armastus võtab kurjuselt tema relvad ja toob oma Poja sünniga selge sõnumi – ma armastan maailma ja lasen oma Pojal sündida inimeste keskele. Jumal sünnib inimeseks ning loob silla taeva ja maa vahele.

Oktoober 2021 
Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus

Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne. Inimestel on siin palju arvamusi. Näiteks ütleb üks USA-s tehtud uurimus: 30% ulatuses on sinu vaimuliku kasvu eelduseks, et pühapäeval on hea jutlus ja sa selle sõnumi konspekteerid, kirjapandu kolm korda üle kordad ja oma ellu rakendad! Mida arvad sina? Vaatame, mida ütleb Piibel.
Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge;
Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks.
Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant;
Issanda käsk on selge, see valgustab silmi (Ps 19:8,9).
Otsime siit vastuseid kolmele küsimusele:
1. Kuidas antud piiblitekstis on nimetatud Jumala sõna? = NIMETUS.
2. Kuidas on iseloomustatud ehk missugune on Jumala sõna? = OLEMUS.
3. Milline on Jumala sõna mõju inimese elus? = TAGAJÄRG/TULEMUS.

September 2021 
Peeter Lemats, Antsla koguduse pastor

Kõik neli evangeeliumi tunnistavad, kuidas Jeesus ilmutas ennast pärast oma ülestõusmist. Apostel Pauluse kirjad jäädvustavad meile algkoguduse usutunnistuse Jeesuse surma, matmise ja tema ilmumise kohta pärast ülestõusmist. „Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule“ (1Kr 15:3–8).
Piibli uurijad kinnitavad, et Paulus kuulis 3–5 aastat pärast Jeesuse ristilöömist kõike seda Peetruselt ja Jaakobuselt, kes olid ise kesk neid sündmusi. Siin on märkimisväärne esile toodud rahva hulk: „enam kui viiesajale vennale”. Tol ajal loeti tunnistajaid meeste arvu järgi, kuid kindlasti olid seal ka naised ja lapsed, seega ligilähedaselt 1500 inimest. Milline teksti autoriteetsus ja samas, kui paljud inimesed said julgustatud, kõnetatud ja mõjutatud Jeesuse lähedusest ja eluandvast väest!

Jeesus kutsub täna meid olema enda kui ülestõusnud ja elava Issanda tunnistajad, kuulutajad, misjonärid, jüngrid ja jüngerdajad.

Misjonikäsk
Enne hüvastijättu ja taevasseminekut andis Jeesus oma järgijatele käsu: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” (Mt 28:19).
Hea lugeja, täna kutsub Jeesus meid olema enda kui ülestõusnud ja elava Issanda tunnistajad, kuulutajad, misjonärid, jüngrid ja jüngerdajad. Seal, kus me elame, kus on meie naabrid, lähedased sugulased, sõbrad, tuttavad, saame rääkida oma päästekogemustest, usuteekonnal olemisest, Jumala tervendavatest imedest, palvevastustest, võitlustest olukordade ja vajaduste pärast ning võitudest koos Jumalaga.

August 2021 
Jakob Remmel, 3D koguduse pastor

Ma olen sügavalt veendunud, et iga kohaliku koguduse üks suurimaid väljakutseid peitub inimeste Kristuse juurde juhatamises. See ei ole kerge ülesanne ja kui vaenlane suudab meie tähelepanu sellelt missioonilt kõrvale juhtida, oleme piltlikult justkui kaotanud oma nägemisvõime.
Teisalt olen aastate jooksul mõistnud ka, et inimeste usule toomisega koguduse väljakutsed ei lõpe. Aastaid tagasi nägime 3D kogudust asutades, kuidas Jumal mitmeid inimesi usu juurde tõi. See oli suur õnnistus, kuid sellega käis kaasas ka tuumikmeeskonna naiivne usk, et seesama Jumal, kes inimesi enda juurde tõi, juhib neid ka usuteekonnal edasi.
Loomulikult on see väide ise tõene, kuid oluline on mitte unustada ka Jumala ootusi kristlaskonna suhtes läbi suure misjonikäsu – teha jüngreid.

See teadmine kinnistas väga kiiresti selguse, et nüüd on vajalik hakata päriselt inimestega suhteid ehitama.

Jumala puudutus võib pimestada
Paljude kristlaste jaoks on tuttav Apostlite tegude raamatu 9. peatükk, milles 1. sajandi üks suurima mõjuga jüngreid (Paulus) Jeesusega kohtub. Harvem oleme aga ehk tähelepanelikud selles osas, milline oli Pauluse usulises arengus koguduse jüngerlik roll.
„Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma. Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?“ Aga tema ütles: „Isand, kes sa oled?“ Ja hääl vastas: „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema.“ Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi. Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse“ (Ap 9:1–8).
Kui võtta seda lugu kokku, siis Paulus, kes oli selle hetkeni elanud kristlaste ja Kristuse vastasena, mõistab korraga, et Jeesus tõesti ongi tee, tõde ja elu. See oli murranguline kogemus. Küll aga võime antud loost näha, et nii otseselt kui kujundlikult Jumala poolt puudutatud mees oli ka teistpidi Jumala poolt pimestatud mees. Paulus talutati pimedana sinna, kuhu Jumal teda läkitas. Ta vajas teiste abi, hoolimata oma usulise kogemuse tõsidusest ja sügavusest. Usun, et sellest on kogudustel õppida nii mõndagi.