Apostlite teod 29

07-08/2018
Meego Remmeli ja Johanna Rosenvaldi piiblitund suvefestivalil MEIE LUGU

Kuidas teha piiblitundi Apostlite tegude raamatu (Ap) 29. peatükist, kui seda piibliraamatus ei ole? Apostlite misjon saab 28. peatükiga ühtäkki otsa, pannes küsima: kas järge ei tulegi? Meie usuisad on näinud meie loo järgnevust apostlitele. Olgu või näiteks Karl Kaupsi toimetatud juubelikogumik „50 aastat apostlite radadel. Jooni baptisti koguduste eluarengust Eestis“.

Kellele ja milleks kirjutati Ap?
Ap algavad sealt, kus Luuka evangeelium lõppes. Lugeja – Teofilos – saab ülevaate eelnenud sündmustest (1:1–3). Siis asetatakse ta otsekui apostlite endi keskele, kus tulevikunägemust avardab Jeesuse taevamineku eel, ajal ja järel toimu (1:4–14). „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud,“ kinnitas Jeesus, „vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:7j). See võtabki kokku Ap ja kogu maailma misjoni nägemuse.

Loe edasi: Apostlite teod 29

Jeesuse suurus ja ülisuurus

06/2018
Adolf Pohl, Saksa baptisti teoloog

Meie kõik oleme kaasa haaratud Jumala suursündmusesse. Jumal ei loonud taevast ja maad nii suure hoolega selleks, et jätta need siis omapäi. Jumal pole unustanud ühtegi inimest. Esimese kristliku jutluse kuulajad imestasid: „...kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?” (Ap 2:11). Samas peab meid huvitama ka globaalne olukord.

1. Apostellik maailmavaade Galaatia 4:3–9 järgi

Kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu. Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad. Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud – pigem küll on Jumal teid ära tundnud – , kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?
Oli ülim aeg. Maailm oli tühja jooksmas, kasvades vaid pikkuses, aga mitte arusaamises. Jumal ei tahtnud seda armetut olukorda enam kauem vaadata. Ta võttis maailma jaoks erilise aja ja tuli seda päästma. „Siis saatis Jumal oma Poja.“ Tõsi, Jumal oli saatnud varem nii mõndagi: mitut puhku oli puhastavaid kohtuid ja üllatavaid päästmisi ning ikka jälle astus esile kõlbelisi eeskujusid, tublisid valitsejaid, tarku õpetlasi, andekaid leidureid, suursuguseid emasid, vapraid naisi ja vägevaid prohveteid. Ilma sellise abiväeta oleks meie maailm juba ammu roiskunud.

Ta jättis meile 14 tähendamissõna, millega sai hõlmatud kogu elutervik: perekond, põllumajandus, ärimaailm, kliima küsimused, poliitika ja sõjandus.

Loe edasi: Jeesuse suurus ja ülisuurus

Uus Piibel aastaks 2039

04/2018
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

Käsikäes keele arenguga küpseb igal rahval ikka ja jälle vajadus uue piiblitõlke järele. „Suured rahvad” revideerivad olemasolevaid tõlkeid tavaliselt iga paarikümne aasta järel.
Tänavu möödub 1968. aasta piiblitõlke ilmumisest 50 aastat. See väljaanne on kõige suurema tiraažiga eestikeelne Piibel. Uus Testament Harald Põllu tõlkes ilmus 80 aastat tagasi.
Mullu täitus praegusel, 1997. aasta Piiblil, 20 aastat. See väljaanne oli kompromiss võimaluste ja vahendite osas. Tõlketoimkond tegeles siis vaid lugejate poolt saadetud küsimuste ja ettepanekutega, mis olid valdavalt üksiksõnade ja -salmide kohta. Toona oli Vana Testamendi osas aluseks 1968. aasta tõlge (ilmus Läänes Briti ja Välismaa Piibliseltsi ning pagulaskiriku toetusel) ja Endel Kõpu tõlgitud apokrüüfid (1988). Uue Testamendi lähtetekst oli Toomas Pauli tõlge. Need erinevad osad sobitati ühtsemasse vormi.

EPSi nõukogu leidis juba 1997. aastal, et kuna Vana Testamendi tõlge on sisuliselt ja vormiliselt vananenud, pole mõtet edaspidi seda enam revideerida. Nüüd on vajadus teha uus tõlge. Juba alanud tõlkeprojektiga jätkame eestikeelse Piibli tõlkimise mitme sajandi pikkust traditsiooni.

Loe edasi: Uus Piibel aastaks 2039

Jeesuse sünd. Mt 1:18–25

12/2017

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest.” Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
„Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega.
Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

Matteuse evangeelium 1:18–25

1. ja 2. Moosese raamatu proovitrükk

11/2017
EPSi piiblitõlketoimkond

Eesti Piibliseltsi XXIV piiblipäeval (4. novembril) tutvustati 1. ja 2. Moosese raamatu, Genesise ja Exoduse kaua oodatud proovitrükki. Eelmise EPSi poolt redigeeritud Piibli ilmumisest (1997) on möödunud juba kaks aastakümmet. Pärast Suure Piibli trükkimist (1999) otsustati, et esimesel võimalusel alustatakse uustõlkega, kuna Vana Testamendi eelmine tõlge pärines aastast 1968.
Konfessioonidevaheline tõlkijate rühm alustas 2001. aastal. Kahjuks katkes tookord aktiivne töö selleks otstarbeks laekunud vahendite nappuse tõttu. 2015. aastal loodi EKNi ja EPSi ühistoimkond, kelle ülesandeks on tõlkimise taaskäivitamine. Suure töö jätkamise innustajaks on ka lähenev 2039. aasta, kui täitub 300 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest.

Piibli tõlkimine on keeruline ülesanne. Samuti on erinevatel konfessioonidel ja huvigruppidel Pühakirja suhtes erisuguseid ootusi. Kirikute esindajad on sõnastanud kolm peaaegu vastandlikku kriteeriumi, millele tekst peaks (samaaegselt) vastama: (1) ümberpanek olgu sõnasõnaline ehk võimalikult algteksti järgiv, (2) sõnastus olgu kasutamiskõlblik liturgias, (3) see olgu rahvapärases eesti keeles.

Loe edasi: 1. ja 2. Moosese raamatu proovitrükk