04/2014 Leho Paldre, Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor

Lapsepõlves oli minu hoidjaks Oleviste koguduse vana õde Helmi. Ta kirjutas paksu ruudulise märkmiku täis oma lemmik-piiblisalme ja kinkis mulle. Kui ma aastaid hiljem seda lehitsesin, siis avastasin, et enamikku neist salmidest teadsin ma peast. Ju oli tädi Helmi neid mulle õpetanud. Nii pärandati Piibel mulle edasi juba lapsepõlves. Kui ma sain 10aastaselt päästetud, siis kinkis isa mulle Piibli.

Vähemalt Kolgata koguduses olen ma aga ses osas vähemuses. 56% nendest 90 inimesest, kes viimase 15 aasta jooksul on meie koguduses usu peale ristitud, ei ole saanud lapsepõlvekodus kristlikku kasvatust. Mis mõttes on Piibel neile põlvkondade pärand? Saatsin neist kümnele küsimuse: „Mida teie jaoks tähendaks teema „Piibel – põlvkondade pärand"?". Üks vastas: „Ei suuda seda pärandi küsimust kuidagi lahti mõtestada enda jaoks."

Vaimulike isade-emade kaudu saab Piibel ka minu pärandiks.

Ühelt tudengineiult saabus pikem vastus: „Ma vaatleks seda sõna põlvkond terve rahva või isegi inimkonna seisukohalt. Vanemad usklikud annavad noorematele edasi Piibli tarkusi. Uuestisündinutena on meil ju ka uus perekond: meie õed ja vennad Kristuses. Esimese põlve kristlasena on minu jaoks tunnetus kogudusest kui perekonnast väga oluline. Nii saab Piibel justkui vaimulike isade-emade kaudu ka minu pärandiks."

12.2013
Jaan Bärenson, EPS peasekretär

Eesti Piibliselts on alates 1996. aastast andnud välja jõulumarke. Tänavu tähistame oma tegevuse 200. aastapäeva. Tuleval aastal möödub 275 aastat eestikeelse Piibli esmakordsest ilmumisest. Käesolev EPSi jõulumark on pühendatud mõlemale tähtpäevale. Markidel on eestikeelse piiblitõlke lugu. Margid on kujundanud jällegi Mikk Leedjärv. Eesti Piibliselts tänab nende markidega kõiki oma toetajaid ja soovib õnnistatud jõuluaega.

11/2013
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Ristija Johannes räägib kolmesugusest ristimisest: ristimisest veega, tulega ja Vaimuga.
Oma jutluses ta ütleb: „Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle. Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab ta ära kustutamatu tulega" (Mt 3:10–12).

Oma olemuselt kuulusid pattude tunnistamine ja inimese vettekastmine kokku.

06/2013 Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär

Käesoleva pärandiaasta juhtmõtteks on: „Pärijata pole pärandit". Osaks meie rahvuslikust pärandist on ka Eesti Piibliseltsi 200-aastane tegevus.

Kaks aastat pärast Briti ja Välismaa Piibliseltsi (BVPS) asutamist Londonis (1806), võtsid eestimaalased sellega kontakti. Siinsete rootslaste, sakslaste ja eestlaste hulgas oli siis ainult igal kahekümnendal perekonnal Piibel või Uus Testament.

Tallinna Mihkli kiriku abipastor ja gümnaasiumiõpetaja Gustav Swerdsjöe initsiatiivil asutati 1807. a sinodil Eestimaa piibliselts. Tartus moodustati hernhuutlase C. Schmidi eestvedamisel piibliselts aastal 1811.

04/2013
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

The Cotton Patch Version: Clarence Jordani piiblitõlge

„Jumala-liikumine ei ole sõõrikud ja kohv, vaid õiglus ja rahu ja rõõmsus Pühas Vaimus" (CPV Kiri kristlastele Washingtonis 14:17). „Ühel päeval ilmus välja Johannes Ristija ning hakkas Georgia maapiirkondades jutlustama. [---] See kutt Johannes kandis siniseid teksaseid ja nahkjakki ning ta elas maisileivast ja lehtkapsast. Tema juurde tuli rahvast Atlantast ja kogu Põhja-Georgiast ja Chattahoochee paisualadelt. Ja kui nad tunnistasid üles oma valskust täis eluviisid, siis vajutas ta nad Chattahoochee jõe vette" (CPV Mt 3:1,4j).

Ülalesitatud näited on topelttõlge: eestindatud on salmid Clarence Jordani piiblitõlkest „The Cotton Patch Version of the New Testament" (CPV), viimane on aga omakorda otsetõlge Uue Testamendi kreeka keelest. „Cotton Patch" tähendab siinkohal „puuvillapõllu põllulappi", millel paljud USA lõunaosariikide maainimesed oma vaevarikast argist leiba teenisid. Tõlge ongi otseselt „Lõuna aktsendiga kõnekeelde" (Jordan, Introduction 1968; vt http://rockhay.tripod.com/cottonpatch/intro-pauline.htm).

Tõlkija Clarence Jordan teadis, mida ta tegi – pärast agronoomihariduse omandamist Georgia Ülikoolis 1933. aastal õppis ta Lõuna-Baptisti teoloogilises seminaris Louisville'is, mille lõpetas Uue Testamendi kreeka keele alase Ph.D kraadiga 1938. aastal. Tõlketeoreetilises plaanis järgib CPV nn „kultuurilise ümbertõlgenduse" mudelit, mispuhul lisaks teksti vahendamisele ühest keelest teise tõlgitakse sihtkeelde ka algkeeles väljenduvad kultuurilised ja sotsiaalsed suhted (Waard, Nida; From One Language to Another 1986).

Kohe alguses alustati rassipiiride-üleste piiblitundidega, varsti lisandus lastetöö, alkohoolikute ja sõjast naasnute nõustamine.