01/2019 
Adolf Pohl, Uue Testamendi õpetaja

Kuhu suundub selle teema raskuspunkt? Kellele on siin mõeldud? Või algul negatiivselt: kelle poole ei ole siin pöördutud ja kes vajaks ilmselt täiesti teist sõnumit?
Arvatavasti on isik meile juba tuttav: selline vend on kogunud endale aastakümnetega kadedustäratava kogu piiblitõlkeid: katoliiklikke, evangeelseid ja üsna sõna-sõnalisi. Nüüd võrdleb ta neid vaiksetel öötundidel väsimatult, kriipsutades värvipliiatsitega tähtsaid kohti alla, lapates aeg-ajalt konkordantsi. Ta teab, kui sageli mõni mõiste Piiblis esineb, miks mitte sagedamini ja kuidas seda kreeka keeles nimetatakse. Ta teab, kus eksis Luther ja kus Schlatter jäi veel vana kirikliku traditsiooni kütkeisse.
Ta arvab, et suudab Piibli salme kombineerides poliitilisi arengusuundi ette öelda. Ta on kogenud teatavat valgustust ja kannatab oma ümbruse mõnesuguse hämaruse ohates ära. Varem teenis ta ka sõnaga. Siis loobus, kuna – nagu ta arvab – tema kuulajad pole tahke roa jaoks veel küllalt küpsed.

Ainult see on tõeliselt vaimulik liikumine, mis on samaaegselt ka Piibli lugemise liikumine.

Aga siin on ka teisel küljel oma tähendus: tal on isiklikus läbikäimises raskusi. Tema suhted oma perekonnas on purunenud. Ta pole õieti tülitsenud ainult nende inimestega, kellega tal midagi tegemist pole. Oma kodukoguduses on ta kui võõras, ainult koguduse mõistes on ta kodus.

12/2018

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.

12/2018 
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

Kõige suurema levikuga eestikeelse Piibli ilmumisest võõrsil on möödunud pool sajandit. Ka Piibel 1997 nõuab juba kaasaegsemat ja täpsemat sõnastust. Uus piiblitõlkeprojekt on alanud ja vajab meie kõigi abi (vt piibliselts.ee).
Eesti Piibliselts jätkab koostööd hõimurahvastega ja levitab kristlike raadiote kaudu teavet piiblitööst meil ja mujal. Tänutäheks oma töö toetajatele on EPS andnud välja uued jõulumargid, millel on maailmakuulsa Eesti kunstniku Michel Sittowi 500 aastat tagasi maalitud Püha Jaakobus vanem ja Neitsi Maarja lapsega Niguliste kirikus asuval Kannatusaltaril. Margid on kujundanud Mikk Leedjärv.
Meie 100. sünnipäeva tähistanud Eesti riik on tugev ja jätkusuutlik siis, kui Jumal seda hoiab.

12/2018 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Ikka ja jälle hämmastab mind teismelise tütarlapse vastus ingli sõnumile. Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1:38).
Jõulud tuletavad meelde Päästja sündi inimlapsena, aga ka tema teist tulekut oma aus ja väes.
See oli nii ootamatu sündmus. Maarjale ilmus ingel Gabriel ja kuulutas Jumala tahet: Sa saad lapse – Pühast Vaimust – mitte loomulikul teel. See kohtumine oli hirmutav, aga samas nii ülev. Uskumatu nagu kaunis unenägu.
Selle kõigega seoses soovin jagada mõtteid Maarjast ja tema kiituslaulust.

See oli madalusetee, madalus Jumala plaanis. „Jumal on vaadanud oma ümmardaja madaluse peale...“

11/2018

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu“ (Jh 5:24).

„Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud“ (Jh 6:27).

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47).

„Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?“ (Jh 11:25j).