Johannese nägemus naisest ja lohest
11/2016 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Johannese ilmutus on täis põnevaid nägemusi. Meile on tuttav nähtav maailm. Kuid olemas on ka täiesti teine reaalsus, mille üle on nagu mingi kate. Johannesele anti võimalus heita pilk selle taha.
Ilmutusraamatu 12. peatükis on nägemus naisest ja lohest. Selle kaudu avab Jumal oma päästeplaani saladusi. Siin on kolmel korral juttu sündmustest taevas (vt s 1, 3 ja 7). Samas kirjeldatakse ka maa peal toimuvat. Siin on paralleelsed pildid kahest erinevast maailmast. Kõigiti on aru saada, et maapealsed ja taevased sündmused on omavahel seotud.
Esimese sündmuse kohta on kirjutatud: „Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas. Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes” (Ilm 12:1j). Kes on see imepäraselt ehitud naine?
Teise sündmuse kohta on öeldud: „Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet. … Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps. Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde” (Ilm 12:3–5).
Et lohe on saatan, selgub s 9. Laps aga tähendab Kristust. See selgub ütlusest: „kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid”. Nimelt esineb raudsauaga karjatamise mõte Ilmutusraamatus kolm korda, ja seda just seoses Kristusega (Ilm 2:27; 12:5; 19:15). Ühtlasi on siin näha seost Messia-psalmiga (vt Ps 2:8–9).
Milline tohutu risk oli Jumalal saata oma Poeg siia maailma naisest sündinuna.
