Oktoober 2022 
Valve Filing, kokkuvõte KUSi lõputööst

Oma Seminari lõputöös uurisin ettevalmistuse ja valvamise teemat Jeesuse poolt jutustatud kümne neitsi tähendamissõna (Mt 25:1–13) põhjal. Kes on „arukad“ neitsid? Kes on „rumalad“ neitsid? Kas uuestisündimata, käsumeelsed, nimekristlased või hoopis altruistid? Keda pidas Jeesus silmas seda tähendamissõna jutustades?
Töö esimeses peatükis käsitlen tähendamissõnade uurimist teoloogide (O. Tärk, R. Võsu, P. Roosimaa, E. Salumaa, R. T. France, P. T. Bruner jt) pilgu läbi. Samuti kasutan meile kõigile kättesaadavaid eestikeelseid teatmeteoseid (Suur Piiblileksikon, Piiblientsüklopeedia, G. Kroll „Jeesuse jälgedes“).
Teises peatükis vaatlen Palestiina tollaseid pulmakombeid. Aga ka siin esineb juba tõlgendusi, millele kolmas peatükk „Tõlgenduse paradigmad“ on täielikult pühendatud.
Teema valiku osas kogesin vahetut jumalikku juhtimist, kui lugesin 2021. aasta sügisel Matteuse evangeeliumi lõpuajastust kõnelevaid peatükke. Seal puudutasid mind Jeesuse sõnad ...ja kes olid valmis… (Mt 25:10). Tekkis küsimusi: „Kas oled valmis? Kas on saabunud aeg olla valvas üksnes temal või peab terve maailm valvsaks saama?” Sellest ja veel teistestki asjaoludest ajendatuna sündis minu lõputöö.

„Kauge-ootus“ teeb meid ilmalikuks, aga „lähi-ootus“ võib teha meid kas erksaks või rumalaks – ootus olgu balansseeritud!

Oktoober 2022 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Oleme kuulnud inimesi küsimas: Kas koroona on Jumala karistus või lõpuaja sissejuhatus? Kas Vladimir Putin on nn antikristus või on just Volodõmõr Zelenskõi globaalse sodoomia pealetungi esindaja? Kas on veel kõikehaaravaid hädasid, mis meid kohe-kohe tabavad? Kas nende kriiside taga on mingi globaalne vandenõu? Need on küsimused, mis meid tänastel päevadel saadavad. Jüngridki küsisid Jeesuselt, mis on viimse aja märgid. Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht? (Mt 24:3). Jeesuse vastus oli: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! Või nagu ütles apostel Paulus: ...olgem kained, rõivastatud usu ja armastuse kaitserüüga ning päästelootuse kiivriga... (1Ts 5:8). Minu järgnev vaatlus on kantud just sellest mõttest: Ärgem laskem end eksitada!

Keskkonnakatastroofid, sõjad, üleujutused ja maavärinad muutuvad kergesti lõpuaja märkideks.

Hesekieli kogemus
Prohvet Hesekiel saab oma teenistuse alguses omapärase korralduse: süüa ära kirjarull. Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!“ Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi (Hs 3:3). Saadud ülesande täitmine nõudis talt aga kõvasti eneseületust, sest kirjarulli ettekuulutused olid kõike muud kui head: ...sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid (Hs 2:10). Jeesuse lõpuaega valgustavates sõnumites on samad jooned. Nad on kibedad, kuid läbiseedituna lõpuks magusad nagu mesi. Siin on suur sarnasus ka sõnumiga ristist. Jeesuse kannatus ristil oli väga kibe, aga meie lunastus on õnnistusrikas.

Oktoober 2022 
Joel Aulis, EMK Tallinna koguduse pastor ja CBSi Eesti toimkonna juht

Ma usun, et nõustud minuga, kui väidan, et need kolm elementi – piibliõpe, väikegrupitöö ja jüngerdamine ‒ on koguduse vaimulikus kasvamises olulised. Kui mõelda Jeesuse tegevusele omal ajal siin maa peal, näeme, et tema tegutses kõigis kolmes valdkonnas. Ta õpetas Jumala sõna ja seda ennekõike väga praktilises võtmes: kuidas Seadusesse kirjutatut oma igapäevases elus rakendada. Jeesusel oli oma väikegrupp – 12 jüngrit, kellega ta igapäevaselt aega veetis ja keda ta sel viisil jüngerdas.
CBS (Community Bible Study) on rahvusvaheline organisatsioon, mis koostöös Eesti Evangeelse Alliansiga on siinmail tegutsenud juba mõned head aastad. Selle ajaga on eesti keelde tõlgitud ja välja antud neli komplekti piibliõppe töövihikuid ning korraldatud koolitusi väikegrupijuhtidele.
CBSi visiooniks on Jumala sõna kaudu muudetud elud. Me usume, et Jumal kõneleb meiega läbi piiblitekstide, ilmutades seeläbi iseennast ja oma tahet meie jaoks. Me usume, et sel sõnal on elumuutev mõju. CBSi missiooniks on teha Issanda Jeesuse Kristuse jüngreid süvendatud piibliuurimise kaudu hoolivates kogukondades (väikegruppides), mis on kättesaadavad kõigile.

Formaat, mida CBS pakub, sisaldab viit elementi.
1. Igapäevane isiklik Piibli lugemine ja loetu üle mõtisklemine, vastates mõnele töövihikus etteantud küsimusele. See aitab paremini loetud kirjakoha sisusse süüvida.
2. Grupivestlus – kord nädalas saadakse grupiga kokku. Seal arutletakse kodutöö, küsimuste ja leitud vastuste üle. Taoline üksteisega jagamine avardab arusaama loetud Jumala sõnast veelgi.
3. Õpetus – grupijuht või keegi grupist teeb kokkuvõtte uuritud piiblilõigust ja püüab tuua praktilisi näiteid, kuidas kuuldut/loetut oma elus rakendada.

August 2022 
Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus

Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla Iisraelile vahimeheks. Tervikpildis võib tema raamat tunduda kaasaegsele lugejale teosena täis häda, viletsust, kohut ja keerukaid kuulutusi, mis ei tundu relevantsena tänasele kogudusele. Teost hoolikalt lugedes ilmub aga teine, hoopiski lootust täis pilt. Kuigi prohvetiga seotud sündmused leidsid aset üle 2500 aasta tagasi, on sõnumid vajalikud ka meile, sest sarnaselt patusele Iisraelile elame meiegi ühiskonnas, mis on täis jumalavastasust.

Hesekiel kuulutas vahimehena rahvale ühte keskset vaimulikku tõde – iga inimene vastutab oma tegude eest ise.

Hesekieli-aegne maailm
Hesekiel oli noor 25-aastane mees, kui ta aastal 597 eKr oma kodumaalt Iisraelist Paabeli impeeriumi aladele küüditati. On väga tõenäoline, et ta ei näinud enam kunagi seda maad, mille Jumal oli tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.
Vangiviidute olukord ei olnud aga nii täbar. Neil oli piisavalt vabadust tegutseda omaette. Hesekiel elas ühes sellises kogukonnas Paabeli aladel Kebari jõe ääres (Hs 1:1). Vangipõlves möödus viis aastat, kuni Iisraeli Jumal ilmus talle imelises teofaanias, mille kirjeldamiseks jäi sõnadestki väheks. Nägemuse kaudu kinnitas Issand, et hoolimata templi puudumisest ei ole ta hüljanud vangiviidud juute ja tegutseb siiani oma rahvaga (Hs 11:17). Polüteistliku maailma üldtunnustatud uskumuse kohaselt valitsesid rahvaid erinevad jumalad. Ühe rahva alistamine teise poolt oli kinnitus võitnud rahva jumalate vägevusest. Iisraeli Jumala ilmumine Kebari jõe ääres oli tõeline revolutsioon. Issand ei ilmunud väikeses nägemuses, vaid hirmutavas ja hämmastavas väes, istudes oma taevasel kaariktroonil. Hoolimata oma rahva pillutamisest ja Paabeli impeeriumi hiilgusest, oli Iisraeli Jumal endiselt kõige üle valitsemas.

August 2022 
Jael Puusaag, Keila kogudus, kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Piiblitegelastest rääkides tulevad kõigile kohe meelde kuulsad nimed: Aabraham, Mooses, Taavet, Peetrus ja Paulus. Loeme nende lugusid ja leiame, et meie elud nii pühade meeste kõrvale ei sobitu. Jälgime piiblilugusid kui muinasjutte kaugetest aegadest, mis meie elude reaalsusega ei sobitu. Mina tegin oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöö projektina audioraamatu „Piibli tavalised kangelased: 50 jutustust argipäevaõhtuteks.“ Selle juurde kirjutasin teoreetilis-analüüsiva töö: andsin ülevaate jutustuste kasutamise võimalustest ja narratiivsetest lähenemistest teoloogias ning analüüsisin projekti läbiviimist.

Kes on „tavalised kangelased“?
Minu raamatus on kokku 50 jutustust Piibli inimestest, kellest tavaliselt palju ei räägita. Lood jagunevad viide gruppi: 1) suurte kangelaste vaiksed aastad; 2) naised ja emad; 3) oma igapäevatöö tegijad; 4) märkamatuks jäävad kõrvaltegelased ja 5) teiste poolt põlatud. Kõik raamatus kasutatud piiblitegelased on minu poolt aastatel 2017–2020 erinevates kogudustes peetud jutluste näited. Kui 2020. aasta sügisel koroonakriisi tõttu töötuks jäin, tekkis mõte käsikirjalisi jutluste konspekte digitaliseerida. Tegin nimekirja kõigist näidetena kasutatud piiblitegelastest ja nägin, et nad jagunevad ülalnimetatud viide gruppi. Mul oli korraga käes palju vaba aega, nii otsustasin kirjutada lühikestest jutlusenäidetest lihtsas keeles ja ilukirjanduslikus stiilis pikemad lood. Stiili eeskujuks võtsin Aare Tamme piibliteemalise romaani „Siimon Selootes“.
Mõnest mu raamatu tegelasest räägitakse Piiblis ainult paari lausega. Näiteks, keegi lesknaine tõi ühel päeval templi ohvrikarpi oma annetuse – ja Jeesus juhtus seda nägema. Rohkem ei tea meie selle naise elust midagi. Ometi loeme lugu nüüdki veel kõikjal üle maailma, sest see sündmus jäädvustati Pühakirja teksti. Pühapäevakoolides räägitakse lugu pidalitõbisest Naamanist, kelle prohvet Eliisa tervendas. Enamasti jääb märkamatuks loo teine peategelane: väike sõjavangist orjatüdruk, kes rääkis oma isandale võimalusest Iisraeli jumalamehelt abi otsida. Kõik teavad Moosest kui suurt jumalameest, aga ainult vähesed väärtustavad tema äia Jitro panust. Mooses oli 40, kui ta Jitro koju tuli – ja 80, kui ta alustas oma suurt tööd. Vahepealsed 40 aastat oli Jitro tema põhiline (või ainuke?) õpetaja. Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata.
Mina valisin Piiblist teadlikult inimesed, kes tunduvad kuidagi „tavalised“. Nende elust jäädvustatud sündmused toimusid argielu askelduste keskel ja kajastasid sageli vaid ühte päeva. Võtsin Piiblist kõik nende kohta leiduva materjali ning otsisin taustainfot geograafiat ja tollast olustikku kajastavatest raamatutest. Seejärel kasutasin oma kujutlusvõimet, et koostada terviklikud jutustused: kuidas võis elu välja näha nende endi silmade läbi vaadatuna. Iga loo juures toon välja ka ühenduse tänapäevaga: mida võime meie nendest piiblitegelastest õppida. Teiste sõnadega, olen loonud pildid mineviku olustikust, samas seostades neid meie elude praeguse reaalsusega. Raamatu lõppu lisasin näidispiiblitunni kava: selle abiga võib igaüks uurida kasutatud piiblilugusid just nii sügavalt, kui ta ise tahab.