07-08.2017

Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jeesuse isiku ja tema päästeloolise tegevuse mõistmisel on suur kaal Jeesuse enesekohastel Mina olen ütlustel. Mitmed neist kuuluvad kõnekujundite hulka, millega püütakse ilmestada Jeesuse siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahendamist inimeste jaoks. Ühtlasi näitavad need Jeesuse mitmekülgset olemust.

Kui saadik läks oma ülesannet täitma, siis pidi ta ennast esmalt tutvustama.

1. Mina olen vormel

Mina olen ütlused kuuluvad olulises osas läkitusteoloogiasse. Kui saadik läks oma ülesannet täitma, siis pidi ta ennast esmalt tutvustama, st oma läkituse legitimeerima. See toimus vormi kohaselt: „Mina olen see ja see, ma olen tulnud, et...” Sarnaselt toimus see ka Jumala saadikute puhul. Eriti ilus näide on apokrüüfses Toobiti raamatus: „Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks tegema sind ja sinu miniat Saarat. Mina olen Raafael, üks neist seitsmest pühast inglist … mina ei ole tulnud omaenese armu pärast, vaid meie Jumala tahtel” (Tb 12:14–18). Vanas Testamendis esitleb Jumal ennast enamasti oma nimega Jahwe või El(ohim), vahel lisab ta sinna Aabraham või püha (vt 1Ms 15:7; 17:1 jt; Jos 24:19; 1Sm 6:20; Js 42:8; 43:11,15 jt). Sageli on tema enesetutvustuse sissejuhatuseks „Mina olen”. Kuid lihtsalt sõnadega „Mina olen” tutvustab Jumal ennast esimest korda, kus ta esitles end Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde” (2Ms 3:14). Veel selgitas Jumal oma olemust, öeldes: „Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest” (5Ms 32:39). Mina olen vormeli püsimist kinnitab nt Js 43:11: „Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina”. Aja jooksul oli Mina olen (hbr, aram ani hu) ütlusest saanud juutluses üks kõige püham Jumala ilmutusvormel, mis etendas suurt osa juutide pühadeliturgias.

07-08.2017

Janek Järveotsa kokkuvõte oma KUSi lõputööst

„Prohvetites on kirjutatud: Siis on nad kõik Jumalalt õppinud. Igaüks, kes Isa on kuulnud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde” (Jh 6:45). Nõnda ütles Jeesus, kui ta õpetas Kapernauma sünagoogis.

Tänapäeva inimene eelistab interaktiivset keskkonda ja seepärast valmisidki 12 videoloengut.

Kuid mida on siis Prohvetites kirjutatud? Kes need prohvetid olid ja mida Jumal meile nende kaudu õpetab? Just nendele küsimustele otsisin vastuseid oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputöö projektis „Vana Testamendi väikesed prohvetid ja nende relevantsus kristlikus koguduses.” Kui kõrgkooli lõpetaja võtab ette põneva uurimustöö, püüab ta leida vastuseid mõnele tänapäeval üleskerkinud probleemile. Mina hakkasin küsima, mida kõneleb Jumal meile täna väikeste prohvetite läbi? Nende all mõeldakse Vana Testamendi viimast 12 raamatut. Võrreldes Jesaja, Jeremija, Hesekieli ja Taanieli suurte raamatutega on väikeste prohvetite raamatud väikesed (sealt tuleb ka nimetus – väikesed prohvetid). Minu töös olidki vaatluse all kõik 12 väikest prohvetit – Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malaki.

07-08-2017

Heldur Kajaste, Oleviste koguduse pastor

Juunikuu Teekäijas ilmunud pastor Toivo Pilli artikkel „Naised ja mehed kui Jumala teenijad” pani mind imestama ning mõningaid küsimusi, märkusi ja vastulauseid esitama.

06/2017
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Eesti vabakogudustes on ikka olnud jutlustajaid, diakone ja juhte nii meeste kui naiste hulgast. Meelde tulevad nimed, nagu Olga Glovatskaja, Ilse Katvel, Emilie Bertelson, Marta Aunbaum ja teised. Nende teenimistöö tunnustamine tulenes koguduse veendumusest, et Jumala Vaim annab ande, „...nõnda nagu tema tahab” (1Kr 12:11). Meie ülesanne on neid ande tunnustada ja austada (Rm 12:3–11). Jumala kogudus vajab igaüht misjoniülesande täitmiseks. Kui me vahepeal oleme hakanud seda unustama, siis on aeg avatud ja alandliku meelega taas Pühakirja poole pöörduda.

Uus osaduskond, Kristuse hoone, ehitatakse apostlite ja prohvetite alusele. Nende hulgas on nii mehi kui naisi.

04/2017
Aime Järv, Tartu Salemi kogudus

Minu vennatütrel on armas arukas 6aastane poeg Rudolf. Igal õhtul kuulab ta unejutuks laste Piiblist lugu, mõnikord aga tahab kuulata muinasjuttu. Hiljuti, ühel pühapäeva õhtul küsis ema: „Mida me täna loeme?” – „Täna on pühapäev, täna loeme Piiblit,” vastas Rudolf.

Mul oli südamest hea meel, kui lugesin aasta alul listist Mari Vahermägi üleskutset aastaga Piibel läbi lugeda. Tulid meelde oma usuelu algaastad. Sain päästetud 18aastaselt. Jumal juhtis mind Salemi kogudusse. Olime üksmeelne perekond. Kasvasime koos – noored ja vanad. Sageli käisime vanemate usklike käest tarkust kogumas.