Detsember 2022 
Jaan Bärenson, Eesti Piibliseltsi peasekretär

Mööduva aasta hõimunädala teemaks oli „Sild üle aegade“. Jumala rahvana mõistame seda mõtet tõeliselt. Meie Jumal on igavene. Piibliselts on püüdnud jagada Piibli sõnumit Eestimaal kõigile, sõltumata emakeelest, rahvusest või usutunnistusest.
Lõppev aasta on olnud keeruline kogu maailmas. Oleme elanud kaasa Ukraina võitlusele oma vabaduse eest. Paljude maade piibliseltsid töötasid selle nimel, et sõjakoleduste ja kannatuste keskel oleks jagada Jumala sõna – lootuse ja armastuse sõnumit. Oleme tänulikud neile, kes vastasid meie üleskutsele toetada Pühakirja trükkimist ja levitamist Ukraina rahvale. Nii võisime trükkida 4500 eksemplari ukrainakeelset Piiblilugu ‒ ja sama palju ka vene keeles. See oli vaid piisake suures vajaduste meres.
Jätkuvalt vajame teie abi, et Jumala sõna – Piibel ‒ oleks meie kodumaal kättesaadav nii trükituna kui ka internetis, äppides ja mujal. Kristlastena peame taotlema rahu ja heaolu sellele linnale, kus me elame.
Tänavusel, teile tänutäheks valminud jõulumargil, on Marimaa pealinna Joškar-Ola kunstikooli 24aastase joonistamisõpetaja Jekaterina Belavina teos „Targad Idamaal“. Margid on kujundanud, nagu ikka, Mikk Leedjärv.

Detsember 2022
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Kadi Tingas

Novembri alguses viibis Kõrgema Usuteadusliku Seminari tiim koos mõne õppejõuga Pühal Maal. Pildid räägivad rohkem kui tuhanded sõnad.
Sven-Joonatan Siibak kirjeldab reisimuljeid nii:
Võiks öelda, et minu jaoks sai uueks kogu perspektiiv, millega vaatlen nüüd Piiblist loetut ja Püha Maad. Paigad hakkasid elama, tekkis tunnetus väikestest nüanssidest, mis lugedes jäävad muidu märkmata – mida tähendab, et lähme üles Jeruusalemma (asub kõrgendikul) või alla Jeerikosse (asub 400 meetrit alla merepinda Surnumere lähistel). Kindlasti pani kogu sealne sotsiaalne, õiguslik ja riiklik olukord mõtlema Jeesuse õpetatule ja Piibli tõotustele – kuidas see võiks päriselt täide minna ja mil moel oleme meie Jumala rahvana kutsutud seda ellu elama?
Meelde on jäänud mitmeid hetki: Nutumüüri ääres palvetamisest, palvusest Mäejutluse paigas, vaatega Galilea järvele, kuni Jeesuse haua aias põlvitamiseni. Nagu ka varasematel reisidel, on minu jaoks erilise mõjuga kõrbed ja mäed. Kõrbe tasandiku perspektiiv on eriline, seda vaadet ei anna millegagi võrrelda. Iisrael oli selles osas veel erilisem, Surnumere näol. Seal seistes ja ringi vaadates pani see väga mõtlema, kui vajalik on elu andev vesi just sellises kohas. Ometi, Surnumere vesi on tõesti surnud, nagu nimigi ütleb. Milline kontrastide maailm ja maastik! Ja kui eriline on Jumala sõna ‒ kõrbesse tee tegemisest, seal jõgede voolama panemisest.

Igal hommikul lugesime Piiblist päeval külastatavate paikade kohta. Peeter Tamm, kes esimesel hommikul Js 62:1–12 luges, kirjeldab kogetut: „Esimene vaade Õlimäelt Jeruusalemmale jääb kauaks meelde. Loetud salmid ja silme ees avanev vaade täiendasid teineteist.“

Oktoober 2022 
Valve Filing, kokkuvõte KUSi lõputööst

Oma Seminari lõputöös uurisin ettevalmistuse ja valvamise teemat Jeesuse poolt jutustatud kümne neitsi tähendamissõna (Mt 25:1–13) põhjal. Kes on „arukad“ neitsid? Kes on „rumalad“ neitsid? Kas uuestisündimata, käsumeelsed, nimekristlased või hoopis altruistid? Keda pidas Jeesus silmas seda tähendamissõna jutustades?
Töö esimeses peatükis käsitlen tähendamissõnade uurimist teoloogide (O. Tärk, R. Võsu, P. Roosimaa, E. Salumaa, R. T. France, P. T. Bruner jt) pilgu läbi. Samuti kasutan meile kõigile kättesaadavaid eestikeelseid teatmeteoseid (Suur Piiblileksikon, Piiblientsüklopeedia, G. Kroll „Jeesuse jälgedes“).
Teises peatükis vaatlen Palestiina tollaseid pulmakombeid. Aga ka siin esineb juba tõlgendusi, millele kolmas peatükk „Tõlgenduse paradigmad“ on täielikult pühendatud.
Teema valiku osas kogesin vahetut jumalikku juhtimist, kui lugesin 2021. aasta sügisel Matteuse evangeeliumi lõpuajastust kõnelevaid peatükke. Seal puudutasid mind Jeesuse sõnad ...ja kes olid valmis… (Mt 25:10). Tekkis küsimusi: „Kas oled valmis? Kas on saabunud aeg olla valvas üksnes temal või peab terve maailm valvsaks saama?” Sellest ja veel teistestki asjaoludest ajendatuna sündis minu lõputöö.

„Kauge-ootus“ teeb meid ilmalikuks, aga „lähi-ootus“ võib teha meid kas erksaks või rumalaks – ootus olgu balansseeritud!

Oktoober 2022 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Oleme kuulnud inimesi küsimas: Kas koroona on Jumala karistus või lõpuaja sissejuhatus? Kas Vladimir Putin on nn antikristus või on just Volodõmõr Zelenskõi globaalse sodoomia pealetungi esindaja? Kas on veel kõikehaaravaid hädasid, mis meid kohe-kohe tabavad? Kas nende kriiside taga on mingi globaalne vandenõu? Need on küsimused, mis meid tänastel päevadel saadavad. Jüngridki küsisid Jeesuselt, mis on viimse aja märgid. Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht? (Mt 24:3). Jeesuse vastus oli: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! Või nagu ütles apostel Paulus: ...olgem kained, rõivastatud usu ja armastuse kaitserüüga ning päästelootuse kiivriga... (1Ts 5:8). Minu järgnev vaatlus on kantud just sellest mõttest: Ärgem laskem end eksitada!

Keskkonnakatastroofid, sõjad, üleujutused ja maavärinad muutuvad kergesti lõpuaja märkideks.

Hesekieli kogemus
Prohvet Hesekiel saab oma teenistuse alguses omapärase korralduse: süüa ära kirjarull. Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!“ Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi (Hs 3:3). Saadud ülesande täitmine nõudis talt aga kõvasti eneseületust, sest kirjarulli ettekuulutused olid kõike muud kui head: ...sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid (Hs 2:10). Jeesuse lõpuaega valgustavates sõnumites on samad jooned. Nad on kibedad, kuid läbiseedituna lõpuks magusad nagu mesi. Siin on suur sarnasus ka sõnumiga ristist. Jeesuse kannatus ristil oli väga kibe, aga meie lunastus on õnnistusrikas.

Oktoober 2022 
Joel Aulis, EMK Tallinna koguduse pastor ja CBSi Eesti toimkonna juht

Ma usun, et nõustud minuga, kui väidan, et need kolm elementi – piibliõpe, väikegrupitöö ja jüngerdamine ‒ on koguduse vaimulikus kasvamises olulised. Kui mõelda Jeesuse tegevusele omal ajal siin maa peal, näeme, et tema tegutses kõigis kolmes valdkonnas. Ta õpetas Jumala sõna ja seda ennekõike väga praktilises võtmes: kuidas Seadusesse kirjutatut oma igapäevases elus rakendada. Jeesusel oli oma väikegrupp – 12 jüngrit, kellega ta igapäevaselt aega veetis ja keda ta sel viisil jüngerdas.
CBS (Community Bible Study) on rahvusvaheline organisatsioon, mis koostöös Eesti Evangeelse Alliansiga on siinmail tegutsenud juba mõned head aastad. Selle ajaga on eesti keelde tõlgitud ja välja antud neli komplekti piibliõppe töövihikuid ning korraldatud koolitusi väikegrupijuhtidele.
CBSi visiooniks on Jumala sõna kaudu muudetud elud. Me usume, et Jumal kõneleb meiega läbi piiblitekstide, ilmutades seeläbi iseennast ja oma tahet meie jaoks. Me usume, et sel sõnal on elumuutev mõju. CBSi missiooniks on teha Issanda Jeesuse Kristuse jüngreid süvendatud piibliuurimise kaudu hoolivates kogukondades (väikegruppides), mis on kättesaadavad kõigile.

Formaat, mida CBS pakub, sisaldab viit elementi.
1. Igapäevane isiklik Piibli lugemine ja loetu üle mõtisklemine, vastates mõnele töövihikus etteantud küsimusele. See aitab paremini loetud kirjakoha sisusse süüvida.
2. Grupivestlus – kord nädalas saadakse grupiga kokku. Seal arutletakse kodutöö, küsimuste ja leitud vastuste üle. Taoline üksteisega jagamine avardab arusaama loetud Jumala sõnast veelgi.
3. Õpetus – grupijuht või keegi grupist teeb kokkuvõtte uuritud piiblilõigust ja püüab tuua praktilisi näiteid, kuidas kuuldut/loetut oma elus rakendada.