Kolmainu Jumalast Johannese evangeeliumis

Märts 2020 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Algus jaanuari Teekäijas
Läbivalt tõstab Johannese evangeelium esile Jumala Ainusündinud Poja inimlikkust: ta sai „lihaks“ (Jh 1:14), allutas end maise olemise alla, elas kui juut (Jh 4:9). Jeesus tegi erilisi tunnustähti, mille reaalsust võidi selgesti kontrollida (vrd Jh 2:9j; 4:51jj; 6:13; 9:9,20,25,39; 11:39,44). Ta osales pulmas (Jh 2:1–11), puhastas templi (Jh 2:14–22), rändurina oli ta väsinud ja janune (Jh 4:6j), ta armastas oma sõpra Laatsarust (Jh 11:3,36) ja ärritus, kui nägi inimeste nutmist Laatsaruse pärast (Jh 11:33j), samas nuttis ta ka ise (Jh 11:35). Eesootavate kannatuste ja surma ees (Jh 12:27; vrd 13:21) oli ta ehmunud ning ristil soovis, et talle antaks juua (Jh 19:28). Jeesuse inimeseks olemine tuleb esile ka Jh 5:12; 8:40; 9:11; 11:50; 18:2; ta oli inimene kui selline: „Ennäe inimest!“ (Jh 19:5). Jumala kohta ütles Jeesus aga: „Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama“ (Jh 4:24).
Eelöeldule mõeldes tekib küsimus, kuidas neid vähemalt näiliselt vastuolulisi ütlusi omavahel seostada ja kooskõlastada?

Nii nagu Poeg on orienteeritud Isale, peavad inimesed olema orienteeritud Kristus Jeesusele, „et nad oleksid üks nii nagu meie!“ (Jh 17:11).

Loe edasi: Kolmainu Jumalast Johannese evangeeliumis

Kolmainu Jumalast Johannese evangeeliumis

Jaanuar 2020
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud 

Johannese evangeeliumi üheks oluliseks teemaks on Jumal Isa, Poja ja Püha Vaimu küsimus. Juutidele, sh juudakristlastele, oli olemuslikult tähtis usk ainsasse Jumalasse. Kui Matteuse evangeeliumi lõpus on Jeesuse ristimiskäsus öeldud: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse“ (Mt 28:19), siis kas see ristimisvormel ei riiva ainsa Jumala mõtet? Kas Johannese evangeeliumis on selle kohta mingi parem lahendus?

Inkarnatsiooni kaudu sisenes Jeesuse ainukordne ja vahetu jumalakogemus ajalukku ja on nüüd inimestele haaratav kui Jumala Poja ilmutus.

Jumalast evangeeliumi eeskõnes
Olulised ütlused Jumala kohta algavad juba evangeeliumi eeskõnes. „Alguses oli Logos ja Logos oli Jumala juures ja Logos oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures“ (Jh 1:1j). Antud kontekstis on Logose tähendusväli tohutu, millest vaid õige pisut suudame aimata. Seepärast jätan oma vaatluses väljendi Logos tõlkimata. Evangeeliumi esimestes lausetes räägitakse jumalikku piirkonda kuuluvatest ilmingutest. Need on ilmingud, mis jäävad väljapoole meie tunnetushorisonti. Seda kõike on raske mõista ja sõnastada, küll aga võib seda Jumala ilmutussõnana usus vastu võtta.
Evangeeliumi eeskõne räägib Logose preeksistentsist, ürgalgusest enne loomist. Ütlus „alguses“ tähendab rohkemat kui loomislugu, sellega väljendatakse Logose maailmaeelset olemist. Ka rõhutatakse Logose jumalikku erakordsust. Logose enda algusest paraku juttu ei ole. See on Jumala saladus, kuhu inimene tungida ei suuda. Alguses ta lihtsalt oli.
Ka ütleb eeskõne, et Logos oli Jumala juures ja seisis Jumalaga vahetus läheduses. Preeksistentne Logos oli alati Jumalaga seotud ja suhtes. Kuid tema olemine Jumala juures ei pruugi teda teha veel Jumalaga samaväärseks. Jumal ja Logos ei ole omavahel kattuvad. Logos on jumalik isik ja samaaegselt ainult Ainujumala vahendaja. Seoses loomisega järeldub, et Logos ei ole loomise algataja, vaid vahendaja. Selle vahendaja kaudu on tekkinud „kõik“ (Jh 1:3j). Logosest mööda mingit loodut ei ole. Evangeeliumi eeskõnes on Logose kohta kirjas veel enamgi. Selle esituslaadist on mõista, et öeldu ei ole sugugi ammendav.

Loe edasi: Kolmainu Jumalast Johannese evangeeliumis

Leiud eestlaste piiblitundmises

Jaanuar 2020

Eesti Piibliselts andis 1997. aastal välja kirikutevahelise tõlketoimkonna ühistööna valminud uue, revideeritud tekstiga Piibli. Eesti Kirikute Nõukogu kiitis selle heaks ja soovitas kogudustes kasutusele võtta. Samas on ka eelnevatel väljaannetel oma loomulik koht ja EPSi kodulehel piibel.net ning mobiiliäpis on paralleelselt üleval ka Piibel 1968. Eesti teoloogilistes õppeasutustes ja trükistes on standardiks Piibel 1997.
Sellega on meie paljude eluajal sündinud eestlaste piiblitundmises üks suur muudatus! Vahetunud on Piibli kõige lühem salm. Nimelt, Luuka evangeeliumis 20:30 on kirjutatud: „Ja teine samuti“ (P1968); „...ja teine...“ (P1997), mis on seega meie tänase Piibli kõige lühem salm.
Seda avastust tutvustas paar aastat tagasi üks pastor, kelle teismeline tütar luges Uut Testamenti ja tuli isalt küsima, et tema aritmeetika järgi on ju Lk 20:30 lühem (7 tähte) kui Jh 11:35 „Jeesus nuttis“ (12 tähte). „Uut avastust“ kinnitab ka Uue Testamendi kreekakeelne Nestle-Alandi 27. väljaanne, mille alusel rahvuskeelseid tõlkeid tehakse: και ο δευτερος (12 tähte) versus εδακρυσεν ο Іησους (16 tähte). Olgem siis valmis lapsesuud kuulama!
Teekäija on kuulnud ka seisukohta, et kõige parem eestikeelne Piibel on 1739. aasta esmatrükk, kuna see on originaalile lähemal, tõepoolest ajaliselt 258 aastat (1997–1739=258). TK

Eesti Piibliseltsi jõulumargid

Detsember 2019 
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

2019. a oli Piibli- ja keeleaasta. Piibli esmailmumisega 280 aastat tagasi kujunes põhjaeesti keelest kirjakeele ja eesti kultuuri alus. Esmakordselt mainiti eesti keelt riigikeelena 100 aastat tagasi.
Oleme südamest tänulikud Piibliseltsi toetajatele! Soovime jätkata koostööd hõimurahvastega ning levitada kristlike raadiote kaudu teavet piiblitööst meil ja mujal. Soovime hoolitseda Piibli tõlkimise, väljaandmise ja levitamise eest. Pühakirja on võimalik lugeda ka internetis aadressil: piibel.net. Piiblitekst on leitav mobiiliäppides: piibel.net, kalender.net. Uus Testament ja Psalmid on kuulatavad mp3-formaadis. Erilist toetust vajab uus Piibli tõlkeprojekt.
Tänutäheks andsime välja Mikk Leedjärve kujundatud jõulumargid Serbia kunstniku Sergei Popovi (1976) töödega.

Pühad, mis ei lõpe kunagi ära

Juuni 2019 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Suvi on alanud, nelipühad on möödas. Usukauged küsivad: kas see oli kaskede püha? Või oli seal midagi tuviga tegemist? Pisut targematele meenub, et tegemist oli vist keelte segamise lõpuga. Nelipüha pole tõesti lihtne püha. Saksa draamakirjanik Bertold Brecht kirjutas: „Samal ajal kui sünnipäev, jõulud või ülestõusmispühad ikka midagi toovad, pole nelipühal kingitusi.“

Nelipühi on koguduse sünnipäev ja see on ka maailma suurima tõlkeime päev, mis pole tänaseni lõppenud.

Mis lugu selle päevaga siis õieti on? Pärast Jeesuse ristilöömist ja ülestõusmist valitses jüngrite hinges segadus. Kui naised jutustasid, et nad olid näinud tühja hauda ja kahte inglit, tundus see tüüpilise naistejutuna. Oli neid, kes rääkisid, et nad olid Jeesust mitmel korral kohanud, ja isegi neid, kes olid näinud teda taevasse minemas. Oli, kuidas oli, aga laiali nad ei läinud, vaid ootasid Jeruusalemmas ülemises toas veel midagi. Õpetaja oli ju öelnud: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:8).

Loe edasi: Pühad, mis ei lõpe kunagi ära