Detsember 2020 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jõulud märgistavad kogu maailma päästeloolist sündmust: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse“ (Gl 4:4–5). Jeesus ütles: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti“ (Jh 10:10).

Inimeseks saanuna sai Logos'est Isast Ainusündinu.

Neile ütlustele heidab valgust Johannese evangeeliumi eeskõne, mille üheks keskseks märksõnaks on Logos. Selle sõna tähendusväli on tohutu. Ja ega selle Jumala saladuse kohta meil õiget väljendit olegi. Küll sobib seda sõna kasutada jumalikku ja inimlikku sfääri ühendava kõnekujundina. Logos'e tõlkevasteks kasutatakse enamasti Sõna, praeguses vaatluses aga jätan selle tõlkimata. Logos'e olemuse kohta on öeldud: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda ära võitnud“ (Jh 1:1–5).
Sellest on näha, et Logos on oma olemuse ja eksistentsiga Jumalaga vahetus suhtes ning tema teenistuses. Kuid seegi on Jumala saladus, mida inimesel pole võimalik täielikult mõista. Seda sõnumit võib lihtsalt usaldada.

Juba enne Logos'e inimesena maailma ilmumist on temast öeldud: „Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära“ (Jh 1:10).
Siiski leidus inimesi, kes tema vastu võtsid, ja neile anti meelevald saada Jumala lasteks. See toimus Jumalast sünni kaudu. Otsustavaks tingimuseks oli uskumine tema nimesse. Nimi ise jäi siin nimetamata; konkreetne nimi – Jeesus – ilmub alles tema inimeseks saamisel. Nimi esindab kogu isikut, muutes ta teatud piires konkreetseks.

Detsember 2020 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor emeeritus

Keskaja üks tähelepanuväärsemaid luuletajaid, pärslane Rumi (1207–1273), kelle jalge ees õppisid nii juudid kui kristlased, on öelnud: „Ära usu, et talvine aed on kaotanud elu joovastuse. Ta on vaikne. Aga juured seal sügaval on vägagi mässulised.“ Just sellise talvise aiana tundub mulle, on meiegi advendiaeg. Lühikesed päevad, lõputu hämarus ja pimedus, vihm ja lörts. See aeg on vaikne ja külm, sügavuses siiski mässav ja joovastunud uue elu ootusest.
Sellesse vaikusesse astume uuel 2020. kirikuaastal Markuse evangeeliumiga. Evangelist Markus, kelle sümboliks on lõvi, saadab meid alanud kirikuaasta igal pühapäeval läbi talve ja kevade, suve ja sügise. Milline on evangeeliumi sõnum meile? Iisraeli rahva jaoks katastroofilisel Rooma impeeriumi vastase ülestõusu ja sellele järgnenud Jeruusalemma hävingu ajal sünnib Markuse sulest ilmselt Jeesuse elu esimene ja lühim kokkuvõte. Kolmandik sellest on Jeesuse Kristuse kannatuse ja surma lugu.

Evangelist Markus saadab meid alanud kirikuaasta igal pühapäeval läbi talve ja kevade, suve ja sügise.

Markuse evangeelium algab sõnadega „Jeesuse Kristuse Jumala Poja evangeeliumi algus“ (Mk1:1). Ükski teine Uue Testamendi teos ei nimeta ennast selliselt. Alates varakristlik teoloog Tertullianusest (2. saj pKr) nimetatakse ka teisi Jeesuse elu kirjeldusi evangeeliumideks. Sõna „evangeelium“ pärineb kreeka keelest ja tähendab keisrikojast lähtuvat „rõõmu- või võidusõnumit“. Sellist sõnumit kuulutati pärast võitu mõne rahva üle või ka valitseja järeltulija sünni puhul.

Oktoober 2020 

Käesolev aasta on Piibli aasta. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibli aastaks, et tähistada ühiselt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge kujunes sajanditeks läänekiriku Pühakirja standardiks ning lääne kristliku kultuuri ülesehitajaks.
Eesti rahvas on ristirahvas. Oleme kuulunud enam kui kaheksa sajandit kristlikku kultuuriruumi, mis on kujundanud meie ühiskonna, vaimumaailma, hoiakud ja väärtused. Aastal 1739 ilmus trükist esimene eestikeelne Piibel, mille tõlkimisega alustati juba sada aastat varem ning mille tõlkijaid võis olla eri perioodidel kokku tubli tosin. See saavutus toimis koos hariduse edendamise, seltside ja ühistegevuse arengu, muusika, kirjanduse ja keele arenguga ühiskondliku mootorina, mis kujundas eesti rahva ja kultuuri ning lõi aluse iseseisva rahvusriigi tekkeks.
Kristlikule kultuurile rajatud iseseisev Eesti riik loodi nüüdseks rohkem kui 100 aastat tagasi. Meil on oma põhiseadus, lipp ja hümn, mille kolmas salm kõlab:

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

Oktoober 2020
Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor

Psalm 136 on Vana Testamendi üks usutunnistus.

Salmid 1–3:
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti;

Selliselt väljendasid inimesed tol ajal oma usku. Heebrealastel polnud ühte spetsiaalset oskussõna „usu tunnistamise“ kohta. Iisraeli usutunnistuse põhisõnaks oligi siin „tänama“.
Oluline on tajuda terve laulu põhitooni – see on täis imestamist ja tänamist. Inimesed olid kogenud midagi ilusat. Võib-olla oli õigel ajal tulnud taevavihm, hajunud vaenupilved, salve saanud aasta toiduvarud. Ja nüüd nad imestavad selle üle, sest meeles on ka nälja- ja haiguseaastaid.
Spontaanselt reageerivad nad rõõmu ja kergendustundega. Hea eest tänavad nad Jumalat. Nad jutustavad sellest, mida nad on Jumalaga kogenud. Naabridki peavad ju sellest kuulma.
„Usku tunnistada“ tähendab Piiblis: jutustada, laulda oma Jumalaga kogetud lugu. Siin ei arutleta otse selle üle, milline Jumal on, vaid mis ta on teinud. Ontoloogia on seminari teoloogia loengu teema.
Selles laulus kuuleme, mida inimesed on koos oma Jumalaga kogenud. Lihtsate ja lühikeste lausetega jutustavad nad oma lugu. Võib-olla oli seal eeslaulja, kes teemat juhtis. Sellele järgnes alati vastus, mida kordas terve kogudus: „…sest tema heldus kestab igavesti!“
Psalm kõnetab kolme suurt teemat.

September 2020

Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.
Jesaja 55:8–11