04/2018
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

Käsikäes keele arenguga küpseb igal rahval ikka ja jälle vajadus uue piiblitõlke järele. „Suured rahvad” revideerivad olemasolevaid tõlkeid tavaliselt iga paarikümne aasta järel.
Tänavu möödub 1968. aasta piiblitõlke ilmumisest 50 aastat. See väljaanne on kõige suurema tiraažiga eestikeelne Piibel. Uus Testament Harald Põllu tõlkes ilmus 80 aastat tagasi.
Mullu täitus praegusel, 1997. aasta Piiblil, 20 aastat. See väljaanne oli kompromiss võimaluste ja vahendite osas. Tõlketoimkond tegeles siis vaid lugejate poolt saadetud küsimuste ja ettepanekutega, mis olid valdavalt üksiksõnade ja -salmide kohta. Toona oli Vana Testamendi osas aluseks 1968. aasta tõlge (ilmus Läänes Briti ja Välismaa Piibliseltsi ning pagulaskiriku toetusel) ja Endel Kõpu tõlgitud apokrüüfid (1988). Uue Testamendi lähtetekst oli Toomas Pauli tõlge. Need erinevad osad sobitati ühtsemasse vormi.

EPSi nõukogu leidis juba 1997. aastal, et kuna Vana Testamendi tõlge on sisuliselt ja vormiliselt vananenud, pole mõtet edaspidi seda enam revideerida. Nüüd on vajadus teha uus tõlge. Juba alanud tõlkeprojektiga jätkame eestikeelse Piibli tõlkimise mitme sajandi pikkust traditsiooni.

12/2017

Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest.” Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu:
„Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega.
Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

Matteuse evangeelium 1:18–25

11/2017
EPSi piiblitõlketoimkond

Eesti Piibliseltsi XXIV piiblipäeval (4. novembril) tutvustati 1. ja 2. Moosese raamatu, Genesise ja Exoduse kaua oodatud proovitrükki. Eelmise EPSi poolt redigeeritud Piibli ilmumisest (1997) on möödunud juba kaks aastakümmet. Pärast Suure Piibli trükkimist (1999) otsustati, et esimesel võimalusel alustatakse uustõlkega, kuna Vana Testamendi eelmine tõlge pärines aastast 1968.
Konfessioonidevaheline tõlkijate rühm alustas 2001. aastal. Kahjuks katkes tookord aktiivne töö selleks otstarbeks laekunud vahendite nappuse tõttu. 2015. aastal loodi EKNi ja EPSi ühistoimkond, kelle ülesandeks on tõlkimise taaskäivitamine. Suure töö jätkamise innustajaks on ka lähenev 2039. aasta, kui täitub 300 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest.

Piibli tõlkimine on keeruline ülesanne. Samuti on erinevatel konfessioonidel ja huvigruppidel Pühakirja suhtes erisuguseid ootusi. Kirikute esindajad on sõnastanud kolm peaaegu vastandlikku kriteeriumi, millele tekst peaks (samaaegselt) vastama: (1) ümberpanek olgu sõnasõnaline ehk võimalikult algteksti järgiv, (2) sõnastus olgu kasutamiskõlblik liturgias, (3) see olgu rahvapärases eesti keeles.

09/2017
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Algus augustikuu Teekäijas

Mina olen ütlused näitavad Jeesuse mitmekülgset olemust ja meelevalda.

2) Mina olen maailma valgus

Ühel lehtmajadepühal ütles Jeesus: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus” (Jh 8:12). Sama motiivi kordas ta ka, kohtudes pimedaga: „Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus” (Jh 9:5).

Sellel ütlusel on selge seos preeksistentse Logose kohta öelduga: „Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. ... Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära” (Jh 1:3–4,9–10).

07-08.2017

Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Jeesuse isiku ja tema päästeloolise tegevuse mõistmisel on suur kaal Jeesuse enesekohastel Mina olen ütlustel. Mitmed neist kuuluvad kõnekujundite hulka, millega püütakse ilmestada Jeesuse siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahendamist inimeste jaoks. Ühtlasi näitavad need Jeesuse mitmekülgset olemust.

Kui saadik läks oma ülesannet täitma, siis pidi ta ennast esmalt tutvustama.

1. Mina olen vormel

Mina olen ütlused kuuluvad olulises osas läkitusteoloogiasse. Kui saadik läks oma ülesannet täitma, siis pidi ta ennast esmalt tutvustama, st oma läkituse legitimeerima. See toimus vormi kohaselt: „Mina olen see ja see, ma olen tulnud, et...” Sarnaselt toimus see ka Jumala saadikute puhul. Eriti ilus näide on apokrüüfses Toobiti raamatus: „Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks tegema sind ja sinu miniat Saarat. Mina olen Raafael, üks neist seitsmest pühast inglist … mina ei ole tulnud omaenese armu pärast, vaid meie Jumala tahtel” (Tb 12:14–18). Vanas Testamendis esitleb Jumal ennast enamasti oma nimega Jahwe või El(ohim), vahel lisab ta sinna Aabraham või püha (vt 1Ms 15:7; 17:1 jt; Jos 24:19; 1Sm 6:20; Js 42:8; 43:11,15 jt). Sageli on tema enesetutvustuse sissejuhatuseks „Mina olen”. Kuid lihtsalt sõnadega „Mina olen” tutvustab Jumal ennast esimest korda, kus ta esitles end Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde” (2Ms 3:14). Veel selgitas Jumal oma olemust, öeldes: „Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest” (5Ms 32:39). Mina olen vormeli püsimist kinnitab nt Js 43:11: „Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina”. Aja jooksul oli Mina olen (hbr, aram ani hu) ütlusest saanud juutluses üks kõige püham Jumala ilmutusvormel, mis etendas suurt osa juutide pühadeliturgias.