01/2013

Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Apokalüptika
Eelmises artiklis kirjeldasin millenniumi ehk tuhandeaastase rahuriigi idee kahte ajalooliselt mõjukat esinemiskuju. Amillenarianistliku käsitluse kohaselt on rahuriik juba praegu kohalolev kirikus kui Kristuse ihus ning postmillenarianistlik ajaloo-nägemus lisab sellele arusaamale optimisminoodi: Jumal tegutseb kristlaste kaudu maailma paremaks muutmisel ja selle muutuse viljaks on heaoluühiskonna järkjärguline saabumine. Mõlemad seisukohad lähtuvad eeldusest, et Jeesuse kuulutatud Jumala riik ja inimkonna argine elukorraldus puutuvad kõige olulisemal määral teineteisega kokku just kristlaskonna, st kiriku kaudu. Samas lähtuvad need arusaamad vanemalt ja avaramalt apokalüptikaks nimetatud usulise ajalookäsitluse pinnalt, milles kogudusel ehk usklikkonnal nii selget instrumentaalset rolli ajaloo kujundamisel veel ei ole.
Kreeka apokalüpsis tähendab otsesõnu ilmutust ja Johannese apokalüpsis ehk ilmutus ei ole Piiblis ainus omataoline raamat. Apokalüpse kui Jumala poolt antud nägemustel põhinevaid ilmutustekste, milles maailmaajalugu käsitletakse Jumala varjatud tegevuse areenina, hakati kirja panema juba Vana Testamendi kujunemise lõpuperioodil (nt Taanieli raamatu viimased peatükid). See usulise kirjanduse žanr oli judeo-kristlikus traditsioonis kasutuses kuni keskajani. Apokalüptika mõiste laieneb tervikteostelt ka sarnaseid motiive kajastavatele teistele tekstidele (nt „väikese apokalüpsina" tuntud Markuse 13 ja selle paralleelid), selle aluseks olevale maailmavaatele ning viimaks ka apokalüptilistele rühmitustele, kes sedalaadi kirjandust lõid. Antiigi apokalüptikud eristusid oma kaasaegsetest just ajakäsitluse poolest. Tavapärane aja-arusaam oli looduses toimuvaid protsesse üldistades tsükliline: kevad, suvi, sügis ja talv järgnevad üksteisele ringlevalt ja vääramatult, kõik, mis on olnud, tuleb kord taas. Vrd Koguja: „Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!" (Kg 3:15) Apokalüptika juurutas läänemaisesse mõtlemisse aga aja lineaarsuse idee: Jumal on maailma looja ja ka lõpetaja, algus ja ots (nt Ilm 1:8). On sümptomaatiline, et üks vanades Piibli käsikirjades aja ja tindi kokkuhoiu nimel kasutaud Jumala nime lühenditest oligi AO (alfa ja oomega – kreeka tähestiku esimene ja viimane täht).

12/2012 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Maailmalõpp: populaarne ja mitmetahuline teema
Maiade kalendri kohasest maailmalõpust põhjusel, et nende kalendris said lihtsalt numbrid otsa, on paljud juba tüdimuseni kuulnud ja kergeusklikel on tõenäoliselt ka sool ja tikud juba ammu varutud. Kogu seda temaatikat võimendavast meediakärast on seekord kas õnneks või õnnetuseks tagaplaanile jäänud tõdemus, et ka kristluses on teema ikka ja jälle üleval olnud. Siin on usklike kujutlusvõimet kõige enam ergutanud Piibli Ilmutuse raamatus esitatud idee tuhandeaastasest rahuriigist ehk millenniumist. Mõistega haakub terve rida erinevate nimedega tulevikustsenaariume, nagu postmillenarianism, kiliasm, dispensatsionalism, tribulatsionism jne. Kuna Teekäija toimetus palus mul seekord maailmalõpust kirjutada, siis kasutangi võimalust eesti lugeja jaoks sellesse temaatikasse pisut selgust tuua.

12/2012

Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Maailmalõpp: populaarne ja mitmetahuline teema
Maiade kalendri kohasest maailmalõpust põhjusel, et kalendris said lihtsalt numbrid otsa, on Teekäija lugejad selle artikli ilmumise ajaks küllap juba tüdimuseni kuulnud ja kergeusklikel on tõenäoliselt ka sool ja tikud juba ammu varutud. Seejuures tuleb tõdeda, et apokalüptiliste stsenaariumidega mängimine on kaasaegses meedia- ja kultuurimaailmas juba pikemat aega juurdunud tava. Kogu seda temaatikat võimendavast meediakärast on seekord kas õnneks või õnnetuseks tagaplaanile jäänud tõdemus, et ka kristluses on vastav temaatika ikka ja jälle üleval olnud. Neis küsimusis on usklike kujutlusvõimet kõige enam ergutanud Piibli Ilmutuse raamatus esitatud idee tuhandeaastasest rahuriigist ehk millenniumist. Millenniumi mõistega haakub terve rida erinevate nimedega tulevikustsenaariume. Pilt on siinkohal üsna kirju ning erinevad asjakohased teoloogilised terminid nagu postmillenarianism, kiliasm, dispensatsionalism, tribulatsionism jne tekitavad asjassepühendamatute seas segadust. Kuna Teekäija toimetus palus mul seekord maailmalõpust kirjutada, siis käesolevaga kasutangi võimalust eesti lugeja jaoks just sellesse temaatikasse pisut ülevaatlikku selgust tuua.

10/2012
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Meditsiin ja alternatiivmeditsiin
Tänapäevase meditsiinisüsteemi mõjuvõim on samaaegselt nii institutsionaalne (arstid, haiglad, polikliinikud jne) kui mentaalne – inimesed usaldavad arste ja usuvad meditsiini ning selle aluseks olevat arstiteadust. Institutsionaalset mõjuvõimu tunnetame me praegu üsna otse – kui arstid streikima hakkavad, siis puudutab see kogu ühiskonda. Ent siin on enam. Tegu on rangelt formaliseeritud elukutsete kogumiga: nii arstid kui õed peavad olema erialase teaduspõhise kõrgharidusega. Just sel taustal eristub biomeditsiinilise paradigma teaduspõhine meditsiin rahva- ja alternatiivmeditsiinist. Ka perearst võib soovitada patsiendil külmetuse korral piparmünditeed juua, ent sel puhul on tegu ikkagi arsti soovituse, mitte ravimisega „iseenese tarkusest". 2010. aasta sügisel levisid Eesti sotsiaalmeedias kuulujutud, et Euroopa Liit keelab juba mainitud piparmündi kasvatamise ja turustamise hoopis ära, kuna piparmünt on kantud „meditsiiniliste ravimtaimede" nimekirja.

09/2012
Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Tervendamisevangeelium eile ja täna
Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud: „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat." Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda. Tema hakkas neile rääkima: „Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud." (Lk 4:16-21)