01/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest kõik te olete üks Kristuses Jeesuses." (Gl 3:27j)
„Kui see sünnib, siis ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus." (Kl 3:11; Ef 2:12-22)

Koos ristiusu levikuga täitusid inimeste paljud kujutlused ja ideaalid õiglasemast ja ühtsemast ühiskonnast.

01/2013

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Minge tagasi, mu tütred, minge sest mina olen liiga vana, et minna mehele! ... Kuid Rutt vastas: "Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!"" (Rt 1:1,16j)

Ruti raamatu teema pole üksnes inimlik ustavus, vaid Jumala arm ja kaitse, mis laieneb võõralegi, kes on astunud tema varju alla.

12/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!" (Lk 10:27)

Seadusetundja esitas Jeesusele iga ajastu tüüpilise küsimuse: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?" (Lk 10:25) Ta sai kristlasele tavapäraselt tuttvana tunduva vastuse: armasta Jumalat ja oma ligimest nagu iseennast. Evangelist Johannes kinnitab seda topeltkäsku: "Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus." (1Jh 4:7-8)

12/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad! Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist? Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi – ja sa neelad mu ära!" (Ii 10:2-3,8)

Kannatus kutsub alati esile küsimuse elu mõttest ja toimuva tähendusest. Eriti dramaatiliseks kujuneb kannatus olukorras, kus Jumalasse suhtutakse nagu abstraktsesse kõikväelisse jõudu, millest ollakse sõltuvad. Jumal aga ei raja oma suhteid inimesega oma kõikväelisusele. Ta suhted meiega on loovad ja isiklikud. Meie elu mõtestub usus, et me pole selles maailmas juhuslikult, vaid oleme Jumalast loodud olendid. Olla loodud, tähendab olla loodud millegi või kellegi jaoks. Kaose ja hävingu jõud, mis meid aegajalt tabavad, võivad hävitada usu Looja heatahtlikusse. Nii ei olnud Iiobi kannatus mitte ainult väline, vaid eelkõige vaimne. Teda vaevas küsimus: miks Jumal lubab mõttetuna näivat kannatust? Meiegi küsime sarnastes olukordades: kas me peaksime oma kannatustesse suhtuma stoilise rahuga, esitama Jumalale raskeid küsimusi või süüdistama iseennast?
"Inimesel, naisest sündinud, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes – sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna." (Ii 14:1,5)

Mitte veised ja lambad, vaid teised inimesed, kes Iiobit ümbritsesid, andsid ta elule uue mõtte ja tähenduse.

11/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu." (Kg 1:17-18)

Kuulus leiutaja Thomas Alva Edison on öelnud: „Selleks, et kõike seda saavutada, mis väärt, on vaja kolme tähtsat asja – rasket tööd, püsivust ja tervet inimmõistust." Koguja nii optimistlik ei ole.
Tema kõneleb lähtuvalt rikka valitseja, „Jeruusalemma kuninga" (1:12), elukogemustest. Ta leiab, et nii tarkus kui töö osutuvad lõppude lõpuks „tühisuste tühisuseks".

Meie tööle annab mõtte mitte töö ise, vaid see, mille nimel ja kelle auks me tööd teeme.