07-08/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Õndsad on need, kes on vaimus vaesed,
sest nende päralt on taevariik.
Õndsad on kurvad,
sest neid lohutatakse.
Õndsad on tasased,
sest nemad pärivad maa.
Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,
sest nemad saavad küllaga.
Õndsad on halastajad,
sest nende peale halastatakse.
Õndsad on puhtad südamelt,
sest nemad näevad Jumalat.
Õndsad on rahutegijad,
sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,
sest nende päralt on taevariik.
Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja
taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse." (Mt 5:3-11)

Sõna „õndsad" võib vabalt tõlkida ka sõnaga „õnnelikud" (makarios'e vastand võiks olla ka „häda"). Jeesus Kristus juhatab oma Mäejutluses meile kätte tee, mis viib igavesele õnnele – õndsusele. Ühtlasi on siin meile antud Jeesuse kuulutuse kese, mis võtab kokku Jumala arvukad tõotused, mida ta on andnud Aabrahamist alates.

07-08/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Sest armastus on tugev nagu surm
armukadedus julm nagu surmavald.
Selle lõõsk on tulelõõsk,
selle leegid Issanda leegid.
Armastust ei suuda
kustutada suured veed
ega uputada jõed.
Kui keegi annaks armastuse eest
kõik oma koja vara,
oleks ta tõesti naeruväärne!" (Ül 8:6-7)

Piibli suured laused nagu „kui ma kõik oma vara ära jagaksin" (1Kr 13:3) ja „Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle" (Mt 13:45-46) viitavad armastusele, mis ei saa olla seotud väärtushinnangute kõige madalama tasemega. Enamus inimesi vajab rohkem armastust kui nad suudavad kujutleda. Just sellepärast kõneldakse Ülemlaulus mõistu millestki enamast kui inimestevahelised erootilised tunded.

06/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda." (Ps 1:1-3)

Piibel näeb õnne eeldusena andestust
On ametlik saladus, et üksiku inimese ja maailma kriise on alati saatnud jumalakartuse kriisid. Inimsuhete ja õiguskorra seisundile vastaks siin „sotsiaalse kapitali" kriis. Just seda me Eesti elus täheldame. Milliseid võimalusi näeb Piibel sotsiaalse õigluse ja sellega seotud isikliku õnne taastamise vallas?
Kindlasti pole juhus, et see õndsakskiitmine seisab kohe pärast Iiobi raamatu lõppu. Kui vaadata kõiki järgnevaid psalme, siis see on nagu avatees. Järgnevad psalmid tõstatavad probleeme ja süvendavad öeldut: „Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!" (Ps 37:7)

06/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor


„Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm." (Õp 14:13)

„Ära ütle: „Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?" Sest seda sa ei küsi targasti." (Kg 7:10)

Vana-aja rõõmukeelamised
Antiikne ja loodusrahvaste elutarkus hoiatab ikka ja jälle liialdatud rõõmu või leina eest. Kõikjal valitseb mõõdukuse põhimõte. Rahvasuu ütleb: „Linnu, mis liiga vara laulab, sööb kass enne õhtut" või „Pill tuleb pika ilu peale." Mõnigi aastatuhandete vältel kogutud elutarkus muutub mõnes elufilosoofias või kõrgreligioonis aga kartuseks ja loomulikku elujõudu hävitavaks krambiks.
Stoikud õpetasid, et me peaksime hingerahu (kr. aphatheia) nimel hoiduma neljast afektist: lõbust, ihast, murest ja hirmust. Need, kelle jaoks elu, tervis, varandus ja au, samuti alandus, haigused ja surm, vaesus ja orjus on neutraalsed adiaforad, on saavutanud stoilise kiretuse ja rahu seisundi. Nii püüti kindlustada võimalike pettumuste vastu. Stoitsism on mõjutanud ulatuslikult euroopalikku eluhoiakut. Selle jälgi võib leida R. Descartes'i, B. Spinoza, J. Locke'i, I. Kanti, F. Schilleri ja J.W. Goethe loomingus.

05/2012  Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Ja Joosep viidi alla Egiptusesse... Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad korda läksid ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas. Ka tema isand nägi, et Issand oli temaga ja et kõik, mis ta tegi, laskis Issand tema käes korda minna. Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte. Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja kõige üle, mis tal oli, Issand õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Issanda õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal...

Joosep ütles vaaraole: „See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud. Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus Egiptusemaal. Aga neile järgneb seitse näljaaastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa... Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle. Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal. Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda. See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.." (1Ms 39 – 41)