12/2014 
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KUUEKÜMNE KOLMAS TUND

„Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust ... meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ... otsatu on rahu ... Vägede Issanda püha viha teeb seda" (Js 9:1–6).
Prohvetid ei ole lihtsalt õitsengut või hävingut kuulutavad meeleparandusjutlustajad. Nende sõnumid pole alati seotud sellega, kuidas inimesed ja rahvad elavad. Kindlasti on ka põhjus-tagajärg-skeemil oma koht: „Neetud on mees, kes loodab inimeste peale ... kelle süda lahkub Issandast ... aga õnnis on mees, kes loodab Issanda peale" (Jr 17:5jj). Kuid see ei domineeri sellel määral nagu „Moosese Seadus" seda väljendab 3Ms 26 ja 5Ms 28.

Rahuriik on rajatud isiklikele suhetele valitseja ja valitsetavate vahel.

Prohvet Jesaja kuulutuses on uus moment: needus ja õnnistus on kaks päästeloolist faasi, mitte lihtsalt kaks võimalust, mis tulenevad inimeste hoiakutest ja tegudest. Siin kuulutatakse objektiivset pööret, mis alles annab alused, millelt inimkond võiks meelt parandada ja pöörduda. See, mida Jumal orjastatud rahva heaks tegi, on võrreldav esimese loomispäevaga (vt 1Ms 1:3). Siin on nimetatud ka selle pöörde tagajärjed: lõikus ja saak kirjeldavad uut elu ja rõõmu. „Veres vettinud vammuseid" ja „sõjakäras sõtkutud saapaid" ei võeta uuesti kasutusele, vaid need põletatakse. Siin pöördutakse eetiliste ja moraalsete küsimuste juurest päästeloolise pöörde juurde, mis avab uued võimalused isiklikus ja ühiskondlikus elus.

12/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
KUUEKÜMNE NELJAS TUND

„Alguses oli Sõna ... ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde" (Jh 1:1–14).

Vanasõna ütleb, et iga algus on raske. Evangelistid Matteus ja Luukas alustasid Jeesuse sünnist, Markus Jeesuse ristimisest, Johannes alustab Jumala juurest enne aegade algust. Ta kasutab seejuures ilmselt varakristliku laulu sõnu, milles need mõtted olid juba kristalliseerunud. Kui Vana Testament ütleb: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa" (1Ms 1:1), siis siin minnakse veelgi kaugemale – alguste alguse, Jumala juurde. Jumala loov Sõna oli alguses Jumala enda juures ja oli Jumal. See on elu valgus, mis valgustab algusega seotud salapära. Nii annab Johannes Jeesuse sünnile ja elule põhimõtteliselt uue tähenduse: Jeesuses Kristuses tegutses Jumal ise: „... see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna" (2Kr 5:19). Jumal ise astub inimeste maailma ja saab „lihaks". Jumala looming saavutab temas viimse tõelisuse ja täiuse. See on Jeesuse sünni ja jõulude sügavaim tähendus.

„Sõna" läbi on Jumal oma loomingus ning annab sellele tähenduse ja eesmärgi.

11/2014

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KUUEKÜMNE TEINE TUND

„... nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa. ... rõivaste pealt te tõmbate mantli nendelt ..." (Mi 2:1–11).

Pandi- ja võlaõiguse kasutamine andis rikkuritele võimu vaeste jätkuvaks kurnamiseks ja röövimiseks.

Jeesuse formuleering „Seadus ja Prohvetid" (Mt 7:12; 22:40) leiab siin ilmeka väljenduse. Jumal ei kaitse mitte ainult objektiivset käsku kui sellist, vaid ka selle konkreetset rakendust, selle „hinge". „Seadus ja Prohvetid" tähendab teooria ja praktika kokkukuuluvust, Jumala tahte realiseerimist konkreetsetes olukordades. Kui puudub tahe õigluse eest seista, langevad parimadki seadused ja seadusandjad korruptsiooni ohvriks.

11/2014

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KUUEKÜMNE ESIMENE TUND

„Nõnda ütleb Issand: Assa kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on viinud kogu rahva asumisele, et anda neid Edomi võimusesse... sest ta on oma venda mõõgaga taga ajanud ja on kaotanud oma halastuse ... sest ta on rebinud lõhki Gileadi rasedad naised ..." (Am 1:1–2:3).

Aamos esitab Jumala õiglusest lähtuvalt üldinimlikke eetilisi põhimõtteid.

10/2014 
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

VIIEKÜMNE ÜHEKSAS TUND

„Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!" – Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!" (1Kr 6:12; vrd Gl 5:1).

Kristlase vabadus ei ole midagi „sealpool head ja kurja".

Selle salmi kontekst ei kõnele kristlase vabadusest, vaid ohust vabadust kuritarvitada. Niisiis, aktsent asub loosungi „kõik on mul luba teha" piiritlemisel. Sellest hoolimata kutsub kogu apostel Pauluse kirjanduslik pärand meid üles juudi „seadustest", kultuslikest ja vagaduslikest kommetest vabanema. Samas ei tohi unustada, et Pauluse EI „Seadusele" ei tähenda EI'd moraalile. Vastupidi: hea ja kuri, õiglus ja õiglusetus on tema jaoks absoluutses vastuolus (vrd Rm 2:7jj). „Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!" (Fl 4:8). Õiglus on ühiskondliku elu absoluutne eeldus. Kristlase vabadus ei ole midagi „sealpool head ja kurja". Samas vastandub see siiski kitsarinnalisele moralismile ja elu reglementeerimisele.