Milliseid valitsejaid me rahuks vajame?
12/2014
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
KUUEKÜMNE KOLMAS TUND
„Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust ... meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ... otsatu on rahu ... Vägede Issanda püha viha teeb seda" (Js 9:1–6).
Prohvetid ei ole lihtsalt õitsengut või hävingut kuulutavad meeleparandusjutlustajad. Nende sõnumid pole alati seotud sellega, kuidas inimesed ja rahvad elavad. Kindlasti on ka põhjus-tagajärg-skeemil oma koht: „Neetud on mees, kes loodab inimeste peale ... kelle süda lahkub Issandast ... aga õnnis on mees, kes loodab Issanda peale" (Jr 17:5jj). Kuid see ei domineeri sellel määral nagu „Moosese Seadus" seda väljendab 3Ms 26 ja 5Ms 28.
Rahuriik on rajatud isiklikele suhetele valitseja ja valitsetavate vahel.
Prohvet Jesaja kuulutuses on uus moment: needus ja õnnistus on kaks päästeloolist faasi, mitte lihtsalt kaks võimalust, mis tulenevad inimeste hoiakutest ja tegudest. Siin kuulutatakse objektiivset pööret, mis alles annab alused, millelt inimkond võiks meelt parandada ja pöörduda. See, mida Jumal orjastatud rahva heaks tegi, on võrreldav esimese loomispäevaga (vt 1Ms 1:3). Siin on nimetatud ka selle pöörde tagajärjed: lõikus ja saak kirjeldavad uut elu ja rõõmu. „Veres vettinud vammuseid" ja „sõjakäras sõtkutud saapaid" ei võeta uuesti kasutusele, vaid need põletatakse. Siin pöördutakse eetiliste ja moraalsete küsimuste juurest päästeloolise pöörde juurde, mis avab uued võimalused isiklikus ja ühiskondlikus elus.