05/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis

VIIEKÜMNE NELJAS TUND

„Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele. Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele... Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: „Minge ka teie viinamäele!" Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: „Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!" Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari. Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari" (Mt 20:1–16 vrd 2Ms 16:17j).

Iga inimene on, sõltumata oma tulemuslikkusest, sama väärtuslik kui teine.

05/2014

Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

VIIEKÜMNE KOLMAS TUND
„Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost. Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on, et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!" (1Kr 1:26–31 vrd Mt 5:1–3).

Jumala valik põrkub teatud vastupanule isegi koguduse sees.

04/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis

VIIEKÜMNE TEINE TUND

„Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on ülesäratatud... Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!" Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu. Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: „Kas teil on siin mingit söögipoolist?" Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala, ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all. Siis ütles Jeesus neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud." Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!"" (Lk 24:1–12.36–49; Mk 16:1–8; Mt 28:1–10; Jh 20:1–18,29; 21:1–14).

Jeesuse töö jätkumise mõistmine on olulisem kui abstraktne diskussioon ülestõusmise üle.

Sõnumid Jeesuse Kristuse ülestõusmisest kõnelevad tema tegevuse ajaloolisest ja päästeloolisest tähendusest. Siin öeldakse ikka ja jälle, et Jeesus tegutseb edasi. Meeleparanduse, pattude andeksandmise ja tervenemise kuulutus jätkub. Selle mõistmine on olulisem kui abstraktne diskussioon ülestõusmise kui sellise üle.

04/2014 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

Piibel kodugrupis
VIIEKÜMNE ESIMENE TUND

„Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad – ühe temast paremale, teise vasemale. [Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!"] ... Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama... Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas. ... Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat, sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Seda öeldes heitis ta hinge. Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: „See inimene oli tõesti õige!" Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi" (Lk 23:33–48).

Ristilöödud Kristuse surm kutsus esile maailma ajaloo suure pöörde.

Kristluse ajaloos on kujunenud nii, et Ristilöödu kannatuste ja surma asemele on kuulutatud „risti" kui abstraktset printsiipi. Peame seisatuma koos rahvaga ja vaatama, kes see on, kes Kolgata ristil sureb? Kes on see ristilöödud Kristus, kelle surm kutsub esile maailma ajaloo suure pöörde? Alles seejärel saame rääkida „eituse jõust", mulda langenud nisuivast, mis kannab vilja. Suur-Reede sõnumit ähmastab ka õnnele ja edule orienteeritud kristlus, mis kuulutab Jumala Poja väge, mis garanteerib kõik maised hüved ja lõpuks ka surematuse. Teiseks suureks kiusatuseks on eudaimonistlik ehk õnnele orienteeritud kristlus, mis heidab kõrvale ristil sureva Inimese Poja.

03/2014

VIIEKÜMNES TUND

„Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule järgne mulle. Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik" (Mt 19:16–30; vrd Ap 4:36j; 1Tm 6:17j).

Noormehel oli palju objektiivseid asjaolusid, miks ta ei saanud just siin ja praegu Jeesust järgida.

Evangelist juhatab selle vestluse sisse noormehe küsimusega: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?" Vana Testamendi käsuseadus oli seda selgelt näidanud, mis on hea (vrd Mi 6:8). Jeesus vastab: „Pea käsud!" Teoreetiliselt, kuid mitte praktiliselt, on nende pidamisega võimalik igavest elu pärida (Rm 2:13). Siis aga juhib Jeesus kogu vestluse rikka noormehe jaoks kesksele küsimusele. „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele" (s 21). Just siin pannakse noormehe senine usk proovile. Kahjuks tundus maine varandus talle taevariigist siiski olulisem.
Stoitsismi rajajast Zenon Kitionist räägitakse, et ta olevat oraaklilt küsinud: „Mida ma peaks tegema, et kujundada oma elu parimal viisil?" Oraakel vastanud: „Ela surnutega!" Zenon mõistnud vastust õieti ja pühendunud muistsete tarkade tundmaõppimisele. Stoikud uskusid, et elu omandab tähenduse ja väärtuse tarkuse ja arukuse kaudu.