11/2015 

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KAHEKSAKÜMNE NELJAS TUND

„Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini … ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust…” (Rm 8:19–27; vrd Ho 4:3; Js 11:6jj).

Apostel Paulus käsitleb Rooma kirjas „tänaste kannatuste ja tulevase au” teemat kolmeastmelisena: loodu ägamine (s 19–22), Jumala laste ägamine (s 23–25) ja vaimu ägamine (s 26).

Jumala au ilmsikssaamine haarab kogu loodut kõigis selle ilmingutes.

Ta ütleb, et kogu loodu ootab igatsedes Jumala laste au ilmsikssaamist. See tähendab, et ajastute lõpus astub Jumal oma lastega täiuslikku osadusse. Saabub aeg, mil ka ülejäänud loodu vabaneb pattulangusest tingitud rikutusest ja kaduvusest. Patu needuse tagajärjed kaotavad meelevalla (1Ms 3:17jj). Jumala au ilmsikssaamine haarab kogu loodut kõigis selle ilmingutes.

Piibel kodugrupis 

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KAHEKSAKÜMNE KOLMAS TUND

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa … Ja Jumal ütles: „Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi … ja Jumal nägi, et see oli hea” (1Ms 1:1–25).

Loomisloos käsitletud teemasid võib kokku võtta loosungis: kitsikusest avarusse!

Piibli avalause formuleerib meie usu põhilise veendumuse: kõik (taevas ja maa) on Jumalast. Universum ei ole juhus ega puhtalt loomulike põhjuste tagajärg. Kõige alguses on Jumal. Loomist väljendav heebrea sõna bara ei kirjelda millegi meisterdamist olemasolevast materjalist, vaid suveräänset esilekutsumist „ei millestki”. Looja kutsub oma sõnaga iga loomispäeva alguses esile mingi uue olukorra või liigi. „Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed … „Sest tema ütles: ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile”” (Ps 33:6.9; Rm 4:17). Seesama loov sõna astub esile ka Jeesuse Kristuse isikus (Jh 1:1–14).

10/2015 

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

KAHEKSAKÜMNE TEINE TUND

„Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene ... Jeesus ütles talle: „Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!" ..." (Mk 5:1–20; 9:14–29).

Kui kõik käituvad nii, siis see poleks nagu patt, vaid kaasaegne elulaad.

Gerasa asub umbes 10 km Genneesareti järvest kagus. Uue Testamendi ajal oli Gadara kreeka hariduse kohalikuks keskuseks. Kuid see oli ka Gadara juutide ja paganate vaheliste tülide paigaks. Gadara asus nn Dekapolise ehk Kümnelinnamaa paganlikul alal. Just siin tegutses hulk rüvedaid vaime. „Leegion on mu nimi, sest meid on palju" (s 10). (Rooma leegionis teenis 6000 meest). Siit ka tervenemisega kaasnev majanduslik kahju. Kaks tuhat juutide jaoks niigi roojast siga tormavad rüvedate vaimude mõjul järve ja upuvad. Seestunu vabaneb ja tahaks Jeesuse juurde jääda, kuid peab jääma sellele poolpaganlikule alale sündmuse tunnistajaks. Hoolimata suurest imest palub rahvas, et Jeesus lahkuks.

10/2015 

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KAHEKSAKÜMNE ESIMENE TUND

„... Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele..."" (1Ms 1:26–31; Ps 8).

Inimese jumalanäolisus väljendub võimes vabalt oma Loojat tunda ja armastada.

Samal päeval, mil Jumal lõi „kõik elavad olendid nende liikide järgi", lõi ta ka inimese ja tõstis selle loomariigist kõrgemale. Inimese suhe Jumalaga on eriline. Tema loomine on väljakutse Jumalale endale: „Tehkem inimesed oma näo järgi..." (s 26).

09/2015 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS TUND

„Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma. ... Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata..." (1Ms 11:1–9).

Seda, milliseid ohte peidab endas inimvõimete ja jõu koondumine, näitab kaasaegne maailm.

Uus ehitusalane tehnoloogia – „põletatud telliskivi" – inspireeris muistset rahvast tegema enneolematut. „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas" (s 4). Kultuurilistest saavutustest on juttu juba 1Ms 4:17–22, kuid seal puudub utoopiline paatos, milles peitub väljakutse Jumalale endale. Paabeli torni ehitajad tahavad väljendada oma tugevust ja ühtsust. Vastandina Aabrahamile, keda Jumal lubas suureks teha – „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks" (1Ms 12:2) –,m tahavad nad ise „enestele nime teha" (s 4).