12/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
NELJAKÜMNE NELJAS TUND

„Õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud. ... Ta on tõuganud võimukad maha troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt ..." (Lk 1:45, 52–53).

Maarja kiituslaulus peitub vanatestamentlike motiivide rohkus.

Sõnadega „Magnificat anima mea Dominum" („Minu hing ülistab Issandat") algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). Mõni aeg pärast seda, kui ingel Gabriel oli Galileas Naatsareti külas Jeesuse sünni ette kuulutanud, ruttas Maarja Juudamaale Eliisabetti külastama. Viimase prohvetlikule tervitusele vastab Maarja oma kiituslauluga. See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus. Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.

12/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

NELJAKÜMNE KOLMAS TUND
„Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama" (Mt 2:2).

Matteuse poolt kirjeldatu näitab juutide ja paganate vastuolu ületamist juba Kristuse sünnis.

Ideaalse maailmavalitseja ootus oli antiikaja kultuuris ja ühiskonnas laialt levinud. Too pidi lahendama sotsiaalsed, rahvuslikud ja religioossed probleemid. Evangelist Matteus nimetab Jeesuse sündi selles loos vaid ühe lausega, samas on talle tähtsad just märgid, mis kõnelevad vastsündinu tähendusest. Sellise ootuse juurde kuulus kujutlus, et tulevase valitseja sünniga kaasneb uue tähe ilmumine. Hommikumaa targad registreerivadki sedalaadi uue taevatähe ilmumise ja asuvad teele.

Jeruusalemma jõudes tähetargad küsivad: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas?" Kuid uus kuningas ei ole ainult oodatud, vaid ka kardetud. Vähemalt kurjad vaimud kardavad teda. „Mis on meil sinuga asja, sa Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid enneaegu piinama?" (Mt 8:29). Evangelist Matteus toonitab rohkem kui Luukas vastuolu kurjusest seestunud maailma ja Jeesuse Kristuse vahel. Ta näitab ka Messia ootuse negatiivset külge – kuningas Heroodese hirmu võimaliku rivaali ees. Heroodes kannab endas Jeesuse Kristuse klassikalist vääritimõistmist. Ta on vaid juutide kuningas ja juudid tahavad meid valitseda. Sellises hoiakus on tugev annus antisemitismi, millele vastanduvad Jeesuse sõnad: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast" (Jh 18:36). Rooma maavalitsejale Pilaatusele tundusid need sõnad aga veelgi arusaamatumana.

11/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
NELJAKÜMNE TEINE TUND

„Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama." Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama" (Jh 4:20–24; vrd Rm 12:1).

Inimesed küsivad: miks me peame just teie kirikust Jumalat otsima?

11/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

NELJAKÜMNE ESIMENE TUND

„Sest Issand ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama! Ärge otsige Peetelit, ärge minge Gilgalisse, ärge läbige Beer-Sebat; sest Gilgal läheb kindlasti vangi ja Peetelist saab õudne paik! Otsige Issandat, et te jääksite elama, et ta nagu tuli ei tungiks Joosepi kotta ega põletaks seda, ilma et Peetelil oleks kustutajat, teie, kes muudate õiguse koirohuks ja paiskate maha õigluse! ... Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna. Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale. Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu!" (Am 5:4–7.21–27).

Me ei saa Jumalalt tema kohtuotsuste muutmist isegi meeleparandusega „välja pressida".

10/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
NELJAKÜMNES TUND

„Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest. ... Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"" (Mk 4:35–41; Mt 8:23–27; Lk 8:22–25).

Usuelu võib tähendada vahel ka sügaviku kohal hõljumist, ilma et vastaskallas oleks nähtav.

Tormi vaigistamine Galilea järvel on üks neist väeavaldustest, mis kinnitavad Jeesuse sõnu. Kõik algab sellest, et Jeesus tahab jõuda järve teisele kaldale. Võib-olla tahtis ta leida rahvahulkadest rahu, võib-olla otsis uut piirkonda, kus tegutseda, võimalik, et Jeesus pidas silmas mõlemat eesmärki. Pärast tundidepikkust rahva ja jüngrite õpetamist oli ta väsinud ja otsis võimalust välja magada. Äkitselt tõusev tuulehoog on järve sellele piirkonnale iseloomulik loodusnähtus. Teatud õhurõhu vahetuse puhul puhuvad erakordselt tugevad tuuled mägede vahelistest orgudest järvele. Istepatja, millel Jeesus on uinunud, on ta kasutanud pea toetamiseks. Õpilaste küsimusel: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?" on etteheitev alatoon. Seejärel sõitleb Jeesus tuult ja ütleb järvele: „Jää vakka, ole vait!" See on sama väljend, millega ta oli oma tegevuse alguses Kapernauma sünagoogis ajanud välja rüveda vaimu (Mk 1:25).