10 noortesõbraliku koguduse tunnusjoont I osa

06/2017 12 foto6882
Einike Pilli, KUSi rektor

EKB Liidus on rajatud mitmeid noortekogudusi. See on suur rõõm, kui noored juhid on järginud Jumalalt saadud kutsumust. Ja alati jõutakse rohkemate inimesteni kahes kui ühes koguduses.

Rõõmule vaatamata on mõistetav ka mahajääjate kurbus. Ehk isegi hirm, et ka järgmised hakkajad noored lähevad oma teed. Neis tunnetes on ka küsimust, kas me tegime midagi valesti? Aga veel olulisem on küsimus: kuidas võiks noored ennast ka traditsioonilise koguduse keskel hästi tunda? Isegi nii hästi, et nad kutsuvad sinna julgelt oma sõpru?
Frank Powell on kirjutanud internetiartikli kümnest tunnusest, mis on iseloomulikud kogudustele, kust võib leida noori. Olen seda materjali adapteerinud ja palunud eesti noortel neid tunnuseid kommenteerida.

1. Seal ei seista vastu muutustele
Noored ei saa aru, miks ei muudeta ebaefektiivseks muutunud asju – olgu selleks tööharu, jumalateenistuse vorm või terve kogudusekultuur. „Nii on alati olnud” – ei ole argument. Nende jaoks ei ole „traditsioonil” ajalugu, mis selle väärtuslikuks teeb. Vastupidi, kui nad näevad, et traditsioonid takistavad arenemist, hakkavad nad neid vaenlasteks pidama. Maailma muutmiseks on vaja muutusi ja noored saavad sellest aru.

Loe edasi: 10 noortesõbraliku koguduse tunnusjoont I osa

Jõuluseiklus Vao küla lastele läks kõigile korda

02/2016 20 vao karmel2
Mattias Einstein, Rakvere Karmeli kogudus
Fotod Elerin Rohumets

Virumaa Kutse Koolis oli meie Rakvere Karmeli õppegrupi ülesandeks korraldada üks eriline laste jõulupidu. Me organiseerime teemapidudena toimuvaid lastekaid kord kuus ja need kannavad nime POP kohvik. Kuid seekord oli meie südames kaasata ka Vao küla pagulaskeskuses elavaid lapsi. Mõeldud-tehtud, ja me asusime organiseerima sündmust, mis läheks korda nii Vao elanikele kui ka Rakvere lastele.

Meile tulid appi Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilased, kes olid koolis võtnud kogukonnaprojekti kursuse.

Esmalt seadsime meeskonnaga paika ürituse eesmärgi, milleks sai – barjääride lõhkumine Vao elanike ja meie ühiskonna vahel ning jõulu- ehk Jeesuse sünniloo edasirääkimine. Meie sooviks oli edastada jõulusõnumit lastele mõistetavalt, näitlikult ja mängulise seikluse läbi. Selline eesmärk viis meid ideeni, et peaks korraldama interaktiivse näidendi, kus ka lapsed, kes eesti keelest veel aru ei saa, võiksid läbi tegevuste, mängude, meisterdamise ja laulude saada kõneka pildi esimesest jõuluööst.

Loe edasi: Jõuluseiklus Vao küla lastele läks kõigile korda

Abiks kaastöölisele

 

Artiklite teemad, mahud ja esitamise tähtajad lepitakse tegevtoimetajaga eelnevalt kokku ja nendest palume ka kinni pidada. Kui tekib probleeme ja viivitusi, siis palume meid õigeaegselt informeerida.

Kaastööd ajakirjale Teekäija palume esitada elektrooniliselt OpenOffice(odt), MS Wordi või rtf formaadis ja edastatuna e-maili teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine lubatud.

Failide ja fotode nimedes mitte tarvitada täpitähti.

Ajakirja ühele A4 leheküljele mahub „kuiva“ teksti ca 6000 arvutimärki (neid loendavad kõik arvuti tekstitöötlusprogrammid automaatselt).

Kuna lõpptekst peab olema vormindatud – loo pealkiri, (vahel ka) alapealkiri, vahepealkirjad, lõigud, tekstikastid, fotod jne – siis ühele leheküljele mahtuvate märkide hulk väheneb.

Toimetajal on ootus, et autorid pakuksid välja omapoolsed vorminduselemendid. 

Palume järgida teksti sisestamise põhireegleid:

  1. Tühikuklahv on ainult sõnavahede sisestamiseks.

  2. Sõnade vahele sisesta ainult üks tühik. Mitte kunagi kahte või rohkem.

  3. Rida ei alga ega lõpe tühikuga.

  4. Kirjavahemärgid . , ? ! ; : “ ) kirjutatakse vahetult sõna järele. Pärast kirjavahemärki pannakse üks tühik.

  5. Sulumärk ja jutumärgid kirjutatakse vahetult sõna ette. Tühik sisestada enne kirjavahemärki.

  6. Näide eelneva kohta: Ema küsis: „Kas tead, Juku, et praegu on $ kurss ~1,5 €?“

  7. ENTER klahvi kasuta ainult lõigu lõpetamiseks. Teksti lõpus ei tohi olla liigseid ENTER'eid.

  8. Toimetamise hõlbustamiseks palume mitte kasutada poolitamist ega käsitsi lisatud leheküljevahesid.

  9. Õigekirja aluseks on „Eesti keele sõnaraamat“, ÕS 1999. Samuti palume juhinduda sealsetest lühenditest.

  10. 1904. aastal alustanud Teekäija kirjutab sõna „Piibel“ jätkuvalt suure algustähega ning tarvitab suurt algustähte seal, kus seda teeb Piibel 1997 (nt Poeg, Isa, Seadus = Moosese Seaduse tähenduses).

  11. Piibli tsiteerimisel eeldame standardina kõige viimase väljaande kasutamist: Eesti Piibliselts 1997, 1999. Tsitaadi kuju näide: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa“ (1Ms 1:1).

  12. Kuna eestikeelses Piiblis Jumala ja Jeesuse kohta tarvitatav asesõna „tema“ on kirjutatud väikese algustähega, siis kasutame siin väiketähte ka kogu ajakirjas.

  13. Kõik artiklites esinevad tsitaadid peavad olema täpsed ja varustatud viitega allikale.

  14. Mitte kasutada väga pikki lauseid. Palume vältida rohkete kuupäevade pikkformaadis esitamist – see ei huvita alati lugejat.  

Väga tänulikud oleme ka artiklite juurde kuuluvate heade fotode lisamise eest. Arvestades tänast lugejat, püüame selle poole, et leheküljel oleks 50% teksti ja 50% visuaalset poolt.

Trükkimiseks peavad digifotod olema piisava resolutsiooniga (~ 1 MB, esikaanele alates 3 MB) ja oluline on, et foto töötlemine jäetaks ajakirja küljendaja teha. Ühele tekstilehele sobiks tavaliselt lisada kaks kuni kolm fotot, nendest üks võiks domineerida.

Kuna ajakiri peaks lisama fotodele ka fotograafi nime, palun seegi ära märkida.

Fotod palume varustada asjakohaste allkirjadega. Palve on, et pildiallkirjad edastaksid lugejale mingi täiendava sõnumi (s.t ei dubleeriks artiklit). 

NB! Kirjutage lugu valmis ja siis nuputage avalõik (3-4 „põnevat lauset“), mis paneks ajakirja vaataja ka seda lugu lugema. 

Meeldivat kaastööd soovides 

Ajakirja „Teekäija“ toimetus

.

Veel artikleid...

  1. Test wp page