Adel ja Rebeka kohtusid tulevikus (Futuurumis)
Jaanuar 2023 
Einike Pilli, KUSi rektor
Liidu venekeelsetesse kogudustesse kuuluvad Adel Kuznetsova (Kohtla-Järve) ja Rebeka Mia Raihhelgauz (Tallinn) kohtusid ja said headeks sõpradeks KUS-LNK arenguprogrammis Futuurum.
Mis olid esimesed mõtted ja tunded Futuurumisse tulles?
R (Rebeka): „Miks ma siia üldse tulin?“ Ma ei teadnud peaaegu mitte kedagi. Ma ei teadnud, mida endaga teha – kuhu istuda ja kellega rääkida. Olin üks nooremaid ega olnud viis aastat eesti keelt kasutanud – alates 4. klassist õppisin inglise keeles. Aga võrkpall, mida Futuurumis mängisime, oli väga tore!
A (Adel): Tahtsin metsa ära joosta... Olin enne seda mitu kuud kodus koroona-karantiinis ja nüüd pidin eesti keeles suhtlema? See oli isegi vene keeles raske! Vaidlesin kaks nädalat vanematega, et mina sinna ei lähe, aga läksin. Esimesest loengust ei saanud ma suurt midagi aru – olin stressis ja eesti keelt oskasin vaid kahe sõna jagu. Loengule järgnevas vestluses ütlesin „Jeesus Kristus“ ja hakkasin nutma. Siis jäeti mind rahule.
Te kasvasite venekeelses koguduses, nüüd kohtusite eesti noortega. Mis on peamised erinevused?
A: Eesti noored on rohkem ausad. Nad ütlevad, kui kõik ei ole hästi. Vene noortel on ootus, et kõik peab olema ideaalne. Kui sul on midagi valesti, siis küsitakse: kuidas, sa oled ju kristlane?
R: Isiklikult suheldes väga suurt erinevust pole. Vene koguduses sa naljalt pükstes ja pikkade kõrvarõngastega ei käi. Erinevad on ka Tallinna, Narva ja Narva-Jõesuu venekeelsed kogudused.
A: Mingid asjad on ühel normaalsed, teisel mitte. Ja vastupidi. Vene kogudustes on mitteliikmetel raskem kaasa teenida.
R: Piiblitundmises on venekeelsed kogudused tugevad. Vabatahtlikku tööd tehakse rõõmuga, tasu küsimata.
